[Sisukord]

W3C

Authorized Translation:
Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) 2.0

Lead translating organization:
Ministry of Economic Affairs and Communications
Harju 11, 15072 Tallinn, Estonia
Translation coordinator: Katrin Hänni
This translation was created in the framework of EU Structural Funds’ programme "Raising public awareness about the information society" and is funded by the European Regional Development Fund.

Eestikeelne ametlik tõlge

10. detsember 2013

Eestikeelne originaalversioon:
http://www.w3.org/Translations/WCAG20-et/WCAG20-et-20131210/
Viimane eestikeelne versioon:
http://www.w3.org/Translations/WCAG20-et/
Ingliskeelne originaalversioon:
http://www.w3.org/TR/2008/REC-WCAG20-20081211/
Tõlkevead:
http://www.riso.ee/w3c/wcag20/errata.html
Tõlketööde eest vastutav organisatsioon:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Harju 11, 15072 Tallinn
Tõlketöö koordinaator: Katrin Hänni
Partnerid: Riigi Infosüsteemi Amet, UseIT UÜ
Tõlkimine, koordineerimine ja toimetamine: Piret Suurvarik, Polina Dvinskihh, Mihkel Uukkivi, Mart Kangur
Tõlget teostatakse EL struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.
Tõlke ülevaatamisel osalenud koostööpartnerid:
Teadaanne tõlketööde alustamise kohta on leitav W3C e-posti loendi arhiivist.
Kokkuvõte ametliku tõlke tagasisidest:
http://lists.w3.org/Archives/Public/public-auth-trans-et/2013Dec/0000.html

See on W3C dokumendi ametlik tõlge. Tõlke publitseerimisel on järgitud W3C etteantud juhiseid, mis on toodud aadressil Policy for W3C Authorized Translations. Tõlkes leiduvate ebaselguste korral lähtutakse ingliskeelsest originaalversioonist.

Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) 2.0

W3C 11. detsembri 2008. aasta soovitus

Ingliskeelne originaalversioon:
http://www.w3.org/TR/2008/REC-WCAG20-20081211/
Viimane ingliskeelne versioon:
http://www.w3.org/TR/WCAG20/
Eelmine ingliskeelne versioon:
http://www.w3.org/TR/2008/PR-WCAG20-20081103/
Toimetajad:
Ben Caldwell, Trace R&D Center, University of Wisconsin-Madison
Michael Cooper, W3C
Loretta Guarino Reid, Google, Inc.
Gregg Vanderheiden, Trace R&D Center, University of Wisconsin-Madison
Varasemad toimetajad:
Wendy Chisholm (juulini 2006, töötades W3C-s)
John Slatin (juunini 2006 töötades organisatsioonis Accessibility Institute, University of Texas at Austin)
Jason White (juunini 2005, töötades University of Melbourne’i juures)

Palun vaata ka ingliskeelse originaaldokumendi veaparandusi (inglise keeles), milles võib leiduda normatiivseid parandusi.

Vaata ka tõlkeid (inglise keeles).

Dokument on olemas ka mittenormatiivsetes formaatides, vaata „Alternatiivsed versioonid veebi sisu juurdepääsetavussuunistest 2.0“ (Alternate Versions of Web Content Accessibility Guidelines 2.0).


Resümee

Veebi sisu juurdepääsetavussuuniste (WCAG) (Web Content Accessibility Guidelines [WCAG] 2.0) versioon 2.0 hõlmab mitmeid soovitusi veebi sisu juurdepääsetavuse parandamiseks. Suuniste täitmine teeb veebi sisu juurdepääsetavaks paljudele puuetega inimestele. Puuded on nt pimesus ja vaegnägemine, kurtus ja vaegkuulmine, õpiraskused, kognitiivsed piirangud, liikumispuue, kõnepuue, valgustundlikkus ja nimetatud puuete kombinatsioonid. Suuniste täitmine teeb veebi sisu sageli ka üldiselt kasutajasõbralikumaks.

WCAG 2.0 edukriteeriumid on esitatud kontrollitavate väidetena, mis ei ole seotud ühegi konkreetse tehnoloogia rakendamise vajadusega. Juhised edukriteeriumide täitmiseks konkreetsete tehnoloogiate abil ning üldine teave edukriteeriumide tõlgendamise kohta tuuakse ära eraldi dokumentides. Dokumendis „Ülevaade veebi sisu juurdepääsetavussuunistest“ (Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) Overview) on sissejuhatus ja lingid WCAG ingliskeelsetele tehnilistele ja koolitusmaterjalidele.

WCAG 2.0 on uus versioon dokumendist „Veebisisu juurdepääsetavussuunised 1.0“ (Web Content Accessibility Guidelines 1.0 [WCAG10]), mis avaldati W3C soovitusena mais 1999. Kuigi lähtuda võib nii versioonidest WCAG 1.0 kui ka WCAG 2.0 (või mõlemast), soovitab W3C, et uue ja ajakohastatud sisu puhul kasutataks versiooni WCAG 2.0. Samuti soovitab W3C teistes veebi juurdepääsetavust käsitlevates poliitikates viidata versioonile WCAG 2.0.

Dokumendi staatus

Antud osa kirjeldab dokumendi staatust selle avaldamise ajal. Muud dokumendid võivad seda asendama hakata. Loetelu kehtivatest W3C publikatsioonidest ja selle tehnilise aruande viimane versioon asuvad W3C tehniliste aruannete loetelus aadressil http://www.w3.org/TR/ (inglise keeles).

Dokument on veebi sisu juurdepääsetavussuuniste versiooni 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines [WCAG] 2.0) W3C soovitus (inglise keeles), mille on koostanud veebi sisu juurdepääsetavussuuniste töögrupp (Web Content Accessibility Guidelines Working Group).

Selle on üle vaadanud W3C liikmed, tarkvaraarendajad ning teised W3C grupid ja huvitatud osapooled, ning W3C juhataja on selle kinnitanud kui W3C soovituse. Tegemist on lõpliku versiooniga, mida võib kasutada alusmaterjalina või millele võib viidata teistes dokumentides. W3C eesmärk soovituse koostamisel on spetsifikatsioonile tähelepanu juhtida ja edendada selle laialdast kasutuselevõttu. See suurendab veebi funktsionaalsust ja koostalitlusvõimet.

WCAG 2.0-i täiendavad sellised mittenormatiivsed dokumendid nagu „Kuidas mõista WCAG 2.0-i“ (Understanding WCAG 2.0) ja „Tehnikaid WCAG 2.0-i jaoks“ (Techniques for WCAG 2.0). Neil dokumentidel ei ole samasugust ametlikku staatust nagu WCAG 2.0-il, kuid need sisaldavad WCAG-i mõistmise ja rakendamise seisukohalt olulist teavet.

Töögrupp palub (ingliskeelse originaaldokumendi) kommenteerimiseks kasutada selleks ette nähtud veebikommentaariumi (inglise keeles). Kui see ei ole võimalik, saab kommentaare saata ka e-posti aadressil public-comments-wcag20@w3.org. Avalike kommentaaride arhiiv (inglise keeles) on kõigile kättesaadav. Kommentaaride põhjal antud versiooni suunistes muudatusi ei tehta, kuid need võidakse ära märkida veaparandustes või WCAG-i tulevastes versioonides. Töögrupp kommentaaridele ametlikult ei vasta. WCAG WG meililoendi arutelude ingliskeelne arhiiv on avalik ning töögrupp võib tehtud kommentaare arvestada oma edaspidises töös.

Dokument on koostatud W3C Veebi Juurdepääsetavuse Algatusrühma (Web Accessibility Initiative) raames. WCAG-i töögrupi eesmärgid on esitatud „WCAG-i töögrupi hartas“ (WCAG Working Group charter). WCAG-i töögrupp on osa WAI tehnilisest asutusest (WAI Technical Activity).

Töögrupp lähtus W3C 2004. aasta 5. veebruari patendimäärustikust (5 February 2004 W3C Patent Policy). W3C haldab ingliskeelset avalikku nimekirja (inglise keeles) (sellel lehel on ka patendi avalikustamise juhised) kõigi töörühma tööga seotud avalikustatud patentidega. Kui keegi arvab, et tal on teavet olulisi nõudeid (Essential Claim(s) ) sisaldava patendi kohta, peab ta selle teabe avalikustama W3C patendimäärustiku paragrahvis 6 (inglise keeles) ettenähtud viisil.


Sisukord

Lisad


Sissejuhatus

See osa on informatiivne.

Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) 2.0 juhendavad, kuidas teha veebi sisu puuetega inimestele kergemini juurdepääsetavaks. Juurdepääsetavus hõlmab suurt hulka puudeid ja erivajadusi, sealhulgas nägemis-, kuulmis-, kõne-, taju- ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ja neuroloogilisi puudeid või erivajadusi. Kuigi suunistes käsitletakse suurt hulka probleeme, ei ole nende abil võimalik lahendada kõiki erinevat liiki, erinevas raskusastmes ja kombinatsioonis puuetega inimeste vajadusi. Suunised teevad veebi sisu kergemini kättesaadavaks ka eakamatele inimestele, kelle võimed vanuse tõttu on muutunud, ning suurendavad paljudel juhtudel ka üldist kasutusmugavust.

WCAG 2.0 on välja arendatud koostöös üksikisikute ja organisatsioonidega üle maailma ning W3C tööprotsessi (inglise keeles) järgides eesmärgiga koostada ühtne, rahvusvahelisel tasemel üksikisikute, organisatsioonide ja valitsuste vajadustele vastav veebi sisu juurdepääsetavust käsitlev standard. WCAG 2.0-i aluseks on WCAG 1.0 [WCAG10] ning selle eesmärk on olla laialdaselt kasutatav erinevate veebitehnoloogiate puhul nüüd ja tulevikus ja olla testitav automaatsete testide ning inimesepoolse hindamise kombineerimise teel. Sissejuhatavat teavet WCAG kohta saab dokumendist „Ülevaade veebi sisu juurdepääsetavussuunistest“ (Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) Overview).

Veebi juurdepääsetavus sõltub nii sisu kui ka veebisirvijate ja teiste kasutajaagentide juurdepääsetavusest. Veebi juurdepääsetavuse osas on oluline roll ka loomevahenditel. Ülevaate veebiarenduse ja -koostoime nimetatud komponentide koostööst annavad järgmised dokumendid:

WCAG 2.0 juhiste tasandid

WCAG-i kasutavad väga erinevad üksikisikud ja organisatsioonid, sh veebikujundajad ja -arendajad, otsustajad, müügiagendid, õpetajad ja õppurid. Kõigi nende sihtgruppide erinevate vajaduste rahuldamiseks esitatakse juhised mitmel eri tasandil. Need tasandid hõlmavad üldisi põhimõtteid, üldisi suuniseid, testitavaid edukriteeriume, suurt hulka piisavaid tehnikaid, nõuandvaid tehnikaid ja dokumenteeritud sagedasemaid vigu koos näidete, allikaviidete ning koodiga.

  • Põhimõtted - kõige kõrgemal tasandil on neli põhimõtet, mis on veebi juurdepääsetavuse aluseks: tajutavus, talitlusvõime, mõistetavus ja töökindlus. Vaata ka dokumenti veebi juurdepääsetavuse nelja põhimõtte kohta (Understanding the Four Principles of Accessibility).

  • Suunised - põhimõtete alla kuuluvad suunised. Kaheteistkümnes suunises sätestatakse põhieesmärgid, mille suunas autorid peaksid püüdlema, et eri puuetega kasutajatele veebi sisu juurdepääsetavamaks teha. Suunised ei ole testitavad, kuid annavad raamistiku ja üldeesmärgid, mis aitavad autoritel edukriteeriume mõista ja kaasnevaid tehnikaid paremini rakendada.

  • Edukriteeriumid - Iga suunise juurde kuuluvad testitavad edukriteeriumid, mille abil saab WCAG 2.0-i kasutada juhtudel, kui osutub vajalikuks nõuete ja vastavustasemete testimine, nt projekteerimisspetsifikatsioonide, hangete, regulatsioonide ja lepingute puhul. Eri sihtgruppide ja eri olukordadest tulenevate vajaduste rahuldamiseks on määratletud kolm vastavustaset: A (madalaim), AA ja AAA (kõrgeim). Lisateavet WCAG-i tasemete kohta saab vastavustasemete mõistmist käsitlevast dokumendist (Understanding Levels of Conformance).

  • Piisavad ja nõuandvad tehnikad – iga WCAG 2.0-i dokumendis sisalduva suunise ja edukriteeriumi kohta on töögrupp dokumenteerinud ka suure hulga tehnikaid. Need tehnikad on informatiivsed ja jaotuvad kahte kategooriasse: edukriteeriumide täitmiseks piisavateks ja nõuandvateks. Nõuandvad tehnikad on laiemad iga üksiku edukriteeriumi nõuetest ning võimaldavad autoritel suuniseid paremini järgida. Mõned nõuandvad tehnikad käsitlevad selliseid juurdepääsetavuse takistusi, mida testitavad edukriteeriumid ei katagi. Juhtudel, mil tavapärased vead on teada, on need ka dokumenteeritud. Vaata ka dokumenti „Piisavad ja nõuandvad tehnikad WCAG 2.0-i mõistmiseks“ (Sufficient and Advisory Techniques in Understanding WCAG 2.0).

Erinevad juhistetasandid (põhimõtted, suunised, edukriteeriumid, piisavad ja nõuandvad tehnikad) koos aitavad veebi sisu juurdepääsetavamaks muuta. Autoreid julgustatakse silmas pidama ja rakendama juhiste võimalikult paljusid tasandeid, sh nõuandvaid tehnikaid, et rahuldada võimalikult laia kasutajaskonna vajadusi.

Tuleks tähele panna, et isegi kõrgeimale edukriteeriumide tasemele (AAA) vastav veebisisu ei ole juurdepääsetav kõigile erinevat liiki ja erineva raskusastmega puudega või puuete kombinatsiooniga isikutele, eriti kognitiivsete, keele ja õppimise valdkonna puuetega isikutele. Autoreid julgustatakse arvesse võtma kõiki võimalikke tehnikaid, sealhulgas ka nõuandvaid tehnikaid, ning otsima asjakohast teavet parimatest ajakohastest praktikatest, et tagada veebi sisu võimalikult hea juurdepääsetavus vastava kogukonna jaoks. Kasutajatel aitavad nende vajadustele kõige paremini vastavat sisu leida ka metaandmed (metadata).

WCAG 2.0 lisadokumendid

WCAG 2.0 on koostatud nende jaoks, kes vajavad kindlaks kujunenud, viidatavat tehnilist standardit. Ülejäänud dokumendid, mida nimetatakse lisadokumentideks, põhinevad WCAG 2.0-l ning käsitlevad muid olulisi küsimusi, sealhulgas võimet ajakohastataval moel kirjeldada dokumendi rakendatavust uute tehnoloogiate korral. Lisadokumendid on järgmised:

  1. „Kuidas täita WCAG 2.0-i“ (How to Meet WCAG 2.0) - kohandatav lühiülevaade WCAG 2.0-st, mis sisaldab kõiki suuniseid, edukriteeriume ja tehnikaid, mida autorid vajavad veebi sisu arendamisel ja hindamisel.

  2. „Kuidas mõista WCAG 2.0-i“ (Understanding WCAG 2.0) - juhis WCAG 2.0 mõistmiseks ja rakendamiseks, mis selgitab iga WCAG 2.0 suunist ja edukriteeriumi ning peamisi võtmeteemasid.

  3. „Tehnikaid WCAG 2.0 jaoks“ (Techniques for WCAG 2.0) - kogumik tehnikaid ja sagedamini esinevaid vigu, mis kõik on eraldi dokumenteeritud ja sisaldavad kirjeldust, näiteid, koodi ning teste.

  4. „WCAG 2.0-i käsitlevad dokumendid“ (The WCAG 2.0 Documents) - diagramm ja kirjeldus tehniliste dokumentide omavahelise seotuse ja viidatuse kohta.

WCAG 2.0 lisamaterjali kirjelduse ja WCAG 2.0-ga seotud koolitusmaterjalid on leitavad dokumendist „Ülevaade veebi sisu juurdepääsetavussuunistest“ (Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) Overview). Lisamaterjalid, mis käsitlevad selliseid teemasid nagu veebisaitide juurdepääsetavuse äriline külg, veebisaitide juurdepääsetavuse parendamise planeerimine ja juurdepääsetavuspoliitika on ära toodud WAI materjalide veebilehel (WAI Resources).

Olulised WCAG 2.0 terminid

WCAG 2.0 sisaldab kolme olulist terminit, mis sellistena puuduvad WCAG 1.0-st. Lühidalt tutvustatakse neid allpool ja määratletakse põhjalikumalt terminiloendis.

veebileht

On oluline märkida, et käesoleva standardi järgi tähendab termin „veebileht“ palju enamat kui staatilisi HTML-lehekülgi. See hõlmab ka veebis esile kerkivaid järjest dünaamilisemaid veebilehti, sealhulgas „lehekülgi“, mis võivad esitada terveid virtuaalseid interaktiivseid kogukondi. Näiteks hõlmab termin „veebileht“ ka immersiivset interaktiivset filmilikku kogemust, mida pakub üksainus URI-aadress. Lisateabe saamiseks vaata termini ingliskeelset selgitust (Understanding "Web Page").

tarkvaraliselt kindlaks tehtud

Mitmed edukriteeriumid nõuavad, et sisu (või selle teatavaid aspekte) saaks „tarkvaraliselt kindlaks teha“ See tähendab, et kasutajaagendid, sealhulgas tugitehnoloogiad suudavad selle teabe sisu tuvastada ja seda kasutajale sobivas vormingus esitada. Lisateabe saamiseks vaata termini ingliskeelset selgitust (Understanding Programmatically Determined).

juurdepääsetavuselt toetatud

Tehnoloogia kasutamine juurdepääsetavuselt toetatud viisil tähendab, et see töötab koos tugitehnoloogiate (Assistive Technologies, AT) ning operatsioonisüsteemide, veebisirvijate ja muude kasutajaagentide juurdepääsetavusvõimaluste ja -vahenditega. WCAG 2.0-i edukriteeriumide täitmiseks võib teatavatele tehnoloogilistele vahenditele rajaneda vaid juhul, kui neid kasutatakse viisil, mis on „juurdepääsetavuselt toetatud“. Tehnoloogilisi vahendeid võib kasutada viisidel, mis ei ole juurdepääsetavuselt toetatud (ei toimi koos tugitehnoloogiatega jne) juhul, kui neile ei rajane mõne edukriteeriumi täitmine (s.t sama teave või funktsioon on olemas ka muul, toetatud viisil).

Termin „juurdepääsetavuselt toetatud“ on määratletud suuniste Lisas A: Terminiloend. Lisateabe saamiseks vaata termini ingliskeelset selgitust (Understanding Accessibility Support).

WCAG 2.0 suunised

See osa on normatiivne.

Põhimõte 1. Tajutavus – teavet ja kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda.

Suunis 1.1 Tekstilised alternatiivid: tagada tekstiline alternatiiv mittetekstilisele sisule, et seda saaks kasutajate vajadustest lähtuvalt muuta, nt suureks kirjafondiks, punktkirjaks, kõneks, sümboliteks või lihtsustatud keeleks.

1.1.1 Mittetekstiline sisu: kogu kasutajale esitatud mittetekstilisel sisul on võrdväärne tekstiline alternatiiv, v.a allpool esitatud juhtudel. (tase A)

  • Juhtelemendid, sisendid: kui mittetekstiline sisu on juhtelement või kui see lubab kasutaja sisendit, siis sellel on vastavat otstarvet kirjeldav nimi (Vaata edukriteerium 4.1.2 juhtelementidele ja kasutaja sisendit lubavale sisule esitatavate lisanõuete kohta.)

  • Ajas muutuvad meediumid: kui mittetekstiline sisu on ajas muutuv meedium, peavad tekstilised alternatiivid andma vähemalt mittetekstilise sisu kirjelduse. (Vaata suunis 1.2 meediumitele esitatavate lisanõuete kohta.)

  • Testülesanne: kui mittetekstiline sisu on testülesanne või harjutus, mis kaotaks teksti kujul kehtivuse, peavad tekstilised alternatiivid andma vähemalt mittetekstilise sisu kirjelduse.

  • Aistingulisus: kui mittetekstilise sisu peamine eesmärk on konkreetse aistingulise kogemuse tekitamine, peavad tekstilised alternatiivid andma vähemalt mittetekstilise sisu kirjelduse.

  • Robotilõks (CAPTCHA): kui mittetekstilise sisu eesmärk on eristada inimkasutajat automaatprogrammidest (robotitest), tuleb tagada tekstilised alternatiivid, mis määratlevad ja kirjeldavad mittetekstilise sisu eesmärki. Lisaks pakutakse erinevate puuetega isikutele alternatiivseid, erinevatele meeletajudele sobivate väljunditega robotilõkse.

  • Kaunistused, vormindus, nähtamatu sisu: kui mittetekstiline sisu on pelk kaunistus, seda kasutatakse vaid visuaalseks vorminduseks või see jääb kasutajatele nähtamatuks, on sisu implementeeritud viisil, mis võimaldab tugitehnoloogial seda ignoreerida.

Suunis 1.2 Ajas muutuvad meediumid: tagada alternatiivid ajas muutuvatele meediumitele.

1.2.1 Ainult heliline ja ainult videopõhine sisuesitus (eelsalvestatud sisu puhul): eelsalvestatud ainult helilise ja eelsalvestatud ainult videopõhise sisuesituse puhul tuleb lähtuda järgmistest punktidest, v.a kui heli- või videosisu on alternatiivmeedium tekstile ning on selgelt vastavalt märgistatud: (tase A)

  • Ainult heliline eelsalvestatud sisuesitus: tuleb tagada alternatiiv ajas muutuvatele meediumitele, mis annab ainult helilise eelsalvestatud sisuga võrdväärset teavet.

  • Ainult videopõhine eelsalvestatud sisuesitus: tuleb tagada alternatiiv ajas muutuvatele meediumitele või heliriba, mis annab ainult videopõhises vormingus eelsalvestatud sisuga võrdväärset teavet.

1.2.2 Tiitrid (eelsalvestatud sisu puhul): sünkroniseeritud meediumite puhul tuleb tiitrid esitada kogu eelsalvestatud helisisule, v.a juhul, kui tegu on alternatiivmeediumiga tekstile, mis on selgelt vastavalt märgistatud. (tase A)

1.2.3 Helikirjeldus või alternatiivmeedium (eelsalvestatud sisu puhul): sünkroniseeritud meediumite puhul tuleb tagada alternatiiv ajas muutuvatele meediumitele või helikirjeldus eelsalvestatud videosisule, v.a juhul, kui tegu on alternatiivmeediumiga tekstile, mis on selgelt vastavalt märgistatud. (tase A)

1.2.4 Tiitrid (reaalajas edastatava sisu puhul): sünkroniseeritud meediumite puhul tuleb reaalajas edastatavale helisisule lisada tiitrid. (Tase AA)

1.2.5 Helikirjeldus (eelsalvestatud sisu puhul): sünkroniseeritud meediumite puhul tuleb eelsalvestatud videosisule lisada helikirjeldus. (Tase AA)

1.2.6 Viipekeel (eelsalvestatud sisu puhul): sünkroniseeritud meediumite kaudu esitatava eelsalvestatud helisisu jaoks tuleb tagada viipekeelne tõlge. (Tase AAA)

1.2.7 Laiendatud helikirjeldus (eelsalvestatud sisu puhul): kui esiplaanil (mitte taustal) olevas helivoos on liiga vähe pause helikirjelduse abil video mõtte edasiandmiseks, on kogu sünkroniseeritud meediumite kaudu esitatava eelsalvestatud videosisu jaoks tagatud laiendatud helikirjeldus. (Tase AAA)

1.2.8 Alternatiivmeedium (eelsalvestatud sisu puhul): igasuguste eelsalvestatud sünkroniseeritud meediumite ja eelsalvestatud ainult videopõhiste meediumite puhul on tagatud alternatiiv ajas muutuvatele meediumitele. (tase AAA)

1.2.9 Ainult heliline sisuesitus (reaalajas edastatava sisu puhul): ajas muutuvatele meediumitele tuleb tagada alternatiiv, mis edastaks samaväärset teavet reaalajas edastatava ainult helilise sisuesituse kohta. (tase AAA)

Suunis 1.3 Kohandatavus: luua sisu, mida saab teavet või struktuursust kaotamata eri viisidel (nt lihtsama küljenduse abil) esitada.

1.3.1 Teave ja seosed: teave, struktuur ja seosed, mida annab edasi sisu esitus on kas tarkvaraliselt kindlaks tehtud või olemas tekstina. (tase A)

1.3.2 Tähenduslik järjestus: kui sisu esitusjärjestus mõjutab selle tähendust, saab õige lugemisjärjestuse tarkvaraliselt kindlaks teha. (Tase A)

1.3.3 Aistingulised omadused: sisu mõistmiseks ja kasutamiseks antud juhised ei või põhineda ainult komponentide aistingulistel omadustel nagu nt kuju, suurus, visuaalne paiknemine, asetus või heli. (tase A)

Märkus Värviga seotud nõuete kohta vaata suunis 1.4.

Suunis 1.4 Eristatavus: teha sisu nägemine ja kuulmine kasutajatele lihtsamaks muuhulgas esiplaani eraldamisega taustast.

1.4.1 Värvikasutus: värvi ei või kasutada kui ainsat visuaalset teabe edastamise, tegevusele viitamise, vastama ajendamise või visuaalse elemendi eristamise vahendit. (tase A)

Märkus: Edukriteerium käsitleb ainult värvi tajumist. Teisi tajuvorme, sealhulgas tarkvara juurdepääsu värvikodeeringule ja muudele visuaalse esituse kodeeringutele käsitletakse suunises 1.3.

1.4.2 Helitugevuse kontrollimine: kui helisisu mängib veebilehel automaatselt kauem kui kolm sekundit, on olemas mehhanism helisisu ajutiseks katkestamiseks (pause) või seiskamiseks (stop) või helitugevuse kontrollimiseks eraldi kogu süsteemi helitasemest. (tase A)

Märkus: Kuna igasugune sellele edukriteeriumile mitte vastav sisu võib segada terve lehekülje kasutamist, peab veebilehe kogu sisu (olenemata sellest, kas seda kasutatakse teiste edukriteeriumide täitmiseks) sellele edukriteeriumile vastama. Vaata vastavusnõue nr 5: Segamise vältimine.

1.4.3 Kontrast (miinimumnõue): teksti ja pildivormingus teksti visuaalsel esitamisel on kontrastisuhe vähemalt 4,5:1, v.a järgmistel juhtudel: (tase AA)

  • Suur tekst: suure teksti ja suurt teksti sisaldavate piltide puhul on kontrastisuhe vähemalt 3:1;

  • Kõrvaline tekst: kontrastinõuded puuduvad tekstile või pildivormingus tekstile, mis on osa mitteaktiivsest kasutajaliidese komponendist, mis on pelgalt kaunistuseks, mida keegi ei näe või mis on osa muud olulist visuaalset sisu sisaldavast pildist.

  • Logotüübid: kontrasti nõue ei kohaldu tekstile, mis on osa logost või kaubamärgist.

1.4.4 Teksti suuruse muutmine: teksti (v.a tiitrid ja pildivormingus tekst) suurust saab ilma tugitehnoloogiateta muuta kuni 200 protsenti, kaotamata sealjuures sisus ja funktsionaalsuses. (tase AA)

1.4.5 Pildivormingus tekst: kui kasutatavad tehnoloogiad võimaldavad visuaalset esitust, tuleb teabe edastamiseks kasutada pigem teksti kui pildivormingus teksti, v.a järgmistel juhtudel: (tase AA)

Märkus: Logotüüpe (tekst, mis on logo või kaubamärgi osa) peetakse vältimatult oluliseks.

1.4.6 Kontrast (laiendatud): teksti ja pildivormingus teksti visuaalsel esitamisel on kontrastisuhe vähemalt 7:1, v.a järgmistel juhtudel: (tase AAA)

  • Suur tekst: suure teksti ja suurt teksti sisaldavate piltide puhul on kontrastisuhe vähemalt 4.5:1;

  • Kõrvaline tekst: kontrastinõuded puuduvad tekstile või pildivormingus tekstile, mis on osa mitteaktiivsest kasutajaliidese komponendist, mis on pelgalt kaunistuseks, mida keegi ei näe või mis on osa muud olulist visuaalset sisu sisaldavast pildist.

  • Logotüübid: kontrasti nõue ei kohaldu tekstile, mis on osa logost või kaubamärgist.

1.4.7 Vaikne või puuduv taustaheli: ainult helilise eelsalvestatud sisu puhul, mis (1) sisaldab esiplaanil peamiselt kõnet, (2) ei ole helivormingus robotilõks või helilogo ja (3) ei ole vokalisatsioon, mille eesmärgiks on olla eelkõige muusikaline väljendus (nt laul või räpp), peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: (tase AAA)

  • Puuduvad taustahelid: heliriba ei sisalda taustahelisid.

  • Väljalülitamine: taustahelid saab välja lülitada.

  • 20 dB: taustahelid on vähemalt 20 detsibelli vaiksemad kui esiplaanil kuuldav kõne, v.a juhuslikud helid, mis kestavad üks-kaks sekundit.

    Märkus: Vastavalt „detsibelli“ määratlusele on sellele tingimusele vastav taustaheli ligikaudu neli korda vaiksem kui esiplaanil kuuldav kõne.

1.4.8 Visuaalne esitus: tekstiplokkide visuaalseks esitamiseks on olemas mehhanism , mis võimaldab järgmist: (tase AAA)

  1. Kasutaja võib ise valida esiplaani ja tausta värvid.

  2. Tekstiploki laius ei ületa 80 tähe- või kirjamärki (hiina, jaapani või korea keele puhul 40).

  3. Tekst ei ole rööpjoondatud (s.t joondatud nii vasakul kui ka paremal veerisel).

  4. Reavahe lõikude sees on vähemalt poolteist ühikut ja lõikude vahe vähemalt 1,5 korda suurem kui reavahe.

  5. Teksti suurust saab ilma tugitehnoloogiata muuta kuni 200 protsenti nii, et kasutaja ei pea täiskuvaga ekraaniaknas tekstirea lugemiseks teksti horisontaalselt kerima.

1.4.9 Pildivormingus tekst (eranditeta): pildivormingus teksti võib kasutada pelgalt kaunistusena või kui teksti esitamine teatud viisil on edastatava teabe jaoks vältimatult oluline. (tase AAA)

Märkus: Logotüüpe (tekst, mis on logo või kaubamärgi osa) peetakse vältimatult oluliseks.

Põhimõte 2. Talitlusvõime – kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema talitlusvõimelised.

Suunis 2.1 Juurdepääsetavus klaviatuuri abil: teha kõik funktsioonid juurdepääsetavaks klaviatuuri abil.

2.1.1 Klaviatuur: sisu kõik funktsioonid on kasutatavad klaviatuuriliidese abil ilma üksikute klahvivajutuste erilise ajastamise vajaduseta, v.a juhul, kui alusfunktsioon nõuab sisendit, mis ei sõltu mitte ainult kasutaja liikumistee otspunktidest, vaid ka liikumisteest enesest. (tase A)

Märkus 1: See erand kehtib alusfunktsiooni, mitte sisestustehnika kohta. Näiteks kui teksti sisestamiseks kasutada käsitsi kirjutamist (handwriting), nõuab sisestustehnika (käsitsi kirjutamine) liikumisteest sõltuvat sisendit, kuid alusfunktsioon (tekstisisestus) mitte.

Märkus 2: See nõue ei keela ega tohiks taunida lisaks klaviatuurile ka hiire abil sisestamist või muid sisestamismeetodeid.

2.1.2 Klaviatuurilõksu puudumine: klaviatuuri fookust saab viia lehe mingile komponendile või sellelt ära liigutada klaviatuuriliidese abil. Kui selleks on vaja enamat kui algupäraseid noole- või tabeldusklahve või muid standardseid väljumismeetodeid, tuleb kasutajat fookuse liigutamise meetodi kohta informeerida. (tase A)

Märkus: Kuna igasugune sellele edukriteeriumile mitte vastav sisu võib segada terve lehekülje kasutamist, peab veebilehe kogu sisu (olenemata sellest, kas seda kasutatakse teiste edukriteeriumide täitmiseks) sellele edukriteeriumile vastama. Vaata vastavusnõue nr 5: Segamise vältimine.

2.1.3 Klaviatuur (eranditeta): sisu kõik funktsioonid on kasutatavad klaviatuuriliidese abil ilma üksikute klahvivajutuste erilise ajastamise vajaduseta. (tase AAA)

Suunis 2.2 Piisav aeg: anda kasutajatele sisu lugemiseks ja kasutamiseks piisavalt aega.

2.2.1 Ajalimiidi muudetavus: sisust tingitud ajapiirangu puhul peab täidetud olema vähemalt üks järgmistest tingimustest: (tase A)

  • Väljalülitamine: kasutajal on võimalus ajapiirang välja lülitada enne, kui ta sellega kokku puutub; või

  • Reguleerimine: kasutajal on võimalus ajapiirangut enne sellega kokkupuutumist oluliselt (vähemalt kümnekordne vaikeseade kestus) muuta; või

  • Ajalimiidi suurendamine: kasutajat hoiatatakse enne aja lõppemist ja talle võimaldatakse vähemalt 20 sekundi jooksul ajalimiiti lihtsa toimingu (nt „vajuta tühikuklahvi“) abil suurendada. Kasutajal on võimalus ajalimiiti suurendada vähemalt kümme korda; või

  • Reaalajast tingitud erand: ajapiirang on vajalik seoses reaalajas toimuva sündmusega (nt oksjon) ja ajapiirangule puudub alternatiiv; või

  • Vältimatust olulisusest tingitud erand: ajalimiit on vältimatult oluline ja selle suurendamine muudaks toimingu tühiseks; või

  • 20 tunni erand: ajalimiit on suurem kui 20 tundi.

Märkus: Edukriteerium aitab kasutajatel oma toimingud lõpule viia ilma ajapiirangust tulenevate ootamatute muutusteta sisus või kontekstis. Edukriteeriumi tuleks vaadelda koos edukriteeriumiga nr 3.2.1, mis seab piirid kasutaja tegevusest tulenevatele sisulistele ja kontekstipõhistele muutustele.

2.2.2 Ajutine katkestamine, peatamine, peitmine: liikuva, vilkuva, isekeriva või automaatselt uueneva teabe puhul peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: (tase A)

  • Liikumine, vilkumine, isekerimine: liikuva, vilkuva või isekeriva teabe jaoks, mis (1) käivitub automaatselt, (2) kestab kauem kui viis sekundit ning (3) esitatakse paralleelselt muu sisuga, peab olema mehhanism, mis võimaldab kasutajal seda ajutiselt katkestada, peatada või peita, v.a juhul, kui liikumine, vilkumine või isekerimine on vastava toimingu vältimatult oluline osa; ning

  • Automaatne uuenemine: automaatselt uueneva teabe jaoks, mis (1) käivitub automaatselt ja (2) esitatakse paralleelselt muu sisuga, peab olema mehhanism, mis võimaldab kasutajal seda ajutiselt katkestada, peatada või peita või uuenemise sagedust kontrollida, v.a juhul, kui automaatne uuenemine on vastava toimingu vältimatu osa.

Märkus 1: Võbeleva või välkuva sisu nõuded leiad suunisest 2.3.

Märkus 2: Kuna igasugune sellele edukriteeriumile mitte vastav sisu võib segada terve lehekülje kasutamist, peab veebilehe kogu sisu (olenemata sellest, kas seda kasutatakse teiste edukriteeriumide täitmiseks) sellele edukriteeriumile vastama. Vaata vastavusnõue nr 5: Segamise vältimine.

Märkus 3: Sisu osas, mida tarkvara perioodiliselt uuendab või mis on kasutajaagendile voogedastatud, ei pea säilitama või uuesti esitama teavet, mis loodi või võeti vastu pausi alustamise ja esituse jätkamise vahelisel ajal, kuna see ei pruugi olla tehniliselt võimalik ja oleks paljudel juhtudel eksitav.

Märkus 4: Animatsiooni, mis moodustab osa eellaadimisfaasist või sarnasest olukorrast, võib pidada vältimatult oluliseks, kui selle faasi ajal ühegi kasutaja jaoks interaktsioon toimuda ei saa ja kui laadimise edenemise mittenäitamine võiks kasutajaid segadusse ajada või panna neid arvama, et sisu on hangunud või ei tööta.

2.2.3 Ajastamise puudumine: ajastamine ei ole sisus esitatud sündmuse või tegevuse vältimatult oluline osa, v.a mitte-interaktiivsed sünkroniseeritud meediumid ja reaalajas toimuvad sündmused. (tase AAA)

2.2.4 Katkestused: kasutaja saab katkestusi edasi lükata või blokeerida, v.a katkestused, mille puhul on tegemist hädaolukorraga. (tase AAA)

2.2.5 Uuesti autentimine: autentimissessiooni lõppemisel saab kasutaja uuesti autentimisel oma tegevusi andmeid kaotamata jätkata. (tase AAA)

Suunis 2.3 Haigushood: mitte kavandada sisu viisil, mis teadaolevalt põhjustab haigushooge.

2.3.1 Kolm välgatust või allpool piirmäära: veebilehed ei tohi sisaldada midagi, mis välguks rohkem kui kolm korda ühe sekundi jooksul, või on välgatus allpool üldise välgatuse ja punase välgatuse piirmäära. (Tase A)

Märkus: Kuna igasugune sellele edukriteeriumile mitte vastav sisu võib segada terve lehekülje kasutamist, peab veebilehe kogu sisu (olenemata sellest, kas seda kasutatakse teiste edukriteeriumide täitmiseks) sellele edukriteeriumile vastama. Vaata vastavusnõue nr 5: Segamise vältimine.

2.3.2 Kolm välgatust: veebilehed ei sisalda midagi, mis välguks rohkem kui kolm korda ühe sekundi jooksul. (tase AAA)

Suunis 2.4 Navigeeritavus: tagada kasutajatele võimalused, mis aitavad navigeerida, sisu leida ja oma asukohta määrata.

Põhimõte 3. Mõistetavus – teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema mõistetavad.

Suunis 3.1 Loetavus: teha teksti sisu loetavaks ja mõistetavaks.

3.1.1 Lehekülje keel: iga veebilehe jaoks vaikimisi seadistatud loomulikku keelt saab tarkvaraliselt kindlaks teha . (tase A)

3.1.2 Tekstiosade keel: iga tekstilõigu või fraasi loomulikku keelt saab tarkvaraliselt kindlaks teha, v.a pärisnimed, tehnilised terminid, sõnad määratlematus keeles ning sõnad ja fraasid, mis on saanud vahetu tekstiümbruse keele murdelisteks osadeks. (tase AA)

3.1.3 Ebatavalised sõnad: olemas on mehhanism , mis tuvastab ebatavalisel või kitsendatud viisil kasutatavate sõnade ja fraaside määratlusi, sealhulgas idioome ja žargooni. (Tase AAA)

3.1.4 Lühendid: olemas on mehhanism lühendite lahtikirjutuse või tähenduse tuvastamiseks. (tase AAA)

3.1.5 Lugemisoskuse tase: kui tekst pärast pärisnimede ja pealkirjade eemaldamist eeldab põhihariduse tasemest paremat lugemisoskust, on olemas täiendav sisu või versioon, mis põhihariduse taset ületavat lugemisoskust ei nõua. (tase AAA)

3.1.6 Hääldus: olemas on mehhanism sõnade häälduse tuvastamiseks juhtudel, mil sõnade tähendus on vastavas kontekstis hääldust teadmata mitmetähenduslik. (tase AAA)

Suunis 3.2 Ettearvatavus: veebilehtede välimus ja toimimine olgu ettearvatav.

3.2.1 Fokuseerimine: kui fookus suunatakse mingile kasutajaliidese komponendile, ei tohi see kaasa tuua konteksti muutust. (Tase A)

3.2.2 Sisestamine: kasutajaliidese komponendi seadistuse muutmine ei too automaatselt kaasa konteksti muutust, v.a juhul, kui kasutajale on enne komponendi kasutamist antud sellekohane teave. (tase A)

3.2.3 Läbivalt ühtne navigeerimine: navigeerimismehhanismid, mida korratakse veebilehtede kogumi mitmetel veebilehtedel, ilmuvad ühesuguses suhtelises järjestuses iga kord, kui neid korratakse, kui kasutaja seda just ei muuda. (tase AA)

3.2.4 Läbivalt ühtne määratlus: komponente, mis on veebilehtede kogumis sama funktsionaalsusega, tuleb identifitseerida läbivalt ühtsetena. (tase AA)

3.2.5 Nõudepõhine muutus: konteksti muutusi saab algatada ainult kasutaja või on olemas mehhanism selliste muutuste väljalülitamiseks. (tase AAA)

Suunis 3.3 Sisestusabi: aidata kasutajatel vigu vältida ja parandada.

3.3.1 Vea tuvastamine: kui automaatselt tuvastatakse sisestusviga, tuleb leida vea asukoht (vigane element) ja esitada kasutajale vea kirjeldus tekstina. (tase A)

3.3.2 Sildid või instruktsioonid: kui sisu nõuab kasutajasisendit, tuleb tagada selgitavad sildid või instruktsioonid. (tase A)

3.3.3 Soovitus vea korral: kui automaatselt tuvastatakse sisestusviga ja olemas on juhised selle parandamiseks, siis tuleb need juhised kasutajale edastada, v.a juhul, kui see kahjustaks sisu turvalisust või otstarvet. (tase AA)

3.3.4 Vigade ennetamine (juriidika, rahandus, andmestikud): veebilehtedel, mis toovad kasutajale kaasa juriidilisi kohustusi või finantstehinguid, mis muudavad või kustutavad kasutaja kontrollitavaid andmeid andmesalvestussüsteemides või mis saadavad ära kasutaja testülesannete vastuseid, peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: (tase AA)

  1. Tagasipööratavus: andmete ärasaatmist saab tühistada.

  2. Kontrollitavus: kasutaja sisestatud andmeid kontrollitakse sisestusvigade osas ja kasutajale antakse võimalus vead parandada.

  3. Kinnitatavus: olemas on mehhanism teabe ülevaatamiseks, kinnitamiseks ja parandamiseks enne selle lõplikku ära saatmist.

3.3.6 Vigade ennetamine (kõik): veebilehtede puhul, mis nõuavad kasutajalt teabe ära saatmist, on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: (tase AAA)

  1. Tagasipööratavus: andmete ärasaatmist saab tühistada.

  2. Kontrollitavus: kasutaja sisestatud andmeid kontrollitakse sisestusvigade osas ja kasutajale antakse võimalus vead parandada.

  3. Kinnitatavus: olemas on mehhanism teabe ülevaatamiseks, kinnitamiseks ja parandamiseks enne selle lõplikku ära saatmist.

Põhimõte nr 4. Töökindlus – sisu peab olema piisavalt töökindel, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada erinevad kasutajaagendid, sealhulgas tugitehnoloogiad.

Suunis 4.1 Ühilduvus: tagada võimalikult suur ühilduvus praeguste ja tulevaste kasutajaagentidega, sealhulgas tugitehnoloogiatega.

4.1.1 Sõelumine/liigendamine: kui sisu on implementeeritud märgendikeeli kasutades, peavad elementidel olema terviklikud algus- ja lõpumärgendid, elemendid peavad olema pesastatud vastavalt nende spetsifikatsioonidele, sama atribuuti ei tohi elemendile omistada mitu korda ning kõik identifikaatorid on unikaalsed, v.a juhtudel, kui spetsifikatsioonid eriomadusi lubavad. (tase A)

Märkus: Algus- ja lõpumärgendid, mille ülesehituses puudub mõni olulise tähtsusega märk, nt suurem kui märk või vales kohas asetsevad atribuudi väärtuse jutumärgid, ei ole täielikud.

4.1.2 Nimi, roll, väärtus: kõigi kasutajaliidese komponentide (sealhulgas vormielemendid, lingid ja skriptide genereeritud komponendid) nimi ja roll on tarkvaraliselt kindlaks tehtavad; olekud, omadused ja väärtused, mida kasutaja saab muuta, on tarkvaraliselt seadistatavad; ja teave nende parameetrite muutumisest on olemas kasutajaagentidele, sealhulgas tugitehnoloogiatele. (Tase A)

Märkus: Edukriteerium on esmajoones mõeldud veebiarendajatele, kes ise arendavad või skriptivad kasutajaliidese komponente. Näiteks standardsed HTML-juhtelemendid juba vastavad sellele edukriteeriumile, kui neid kasutada vastavalt spetsifikatsioonile.

Nõuetele vastavus

See osa on normatiivne.

Järgnevalt on loetletud WCAG 2.0-i vastavusnõuded. Lisaks antakse teavet selle kohta, kuidas esitada vastavusavaldusi, mis on vabatahtlikud. Lõpuks vaadeldakse, mida tähendab juurdepääsetavuselt toetatus, sest nõuetele vastavus saab rajaneda ainult juurdepääsetavuselt toetatud tehnoloogiatel. Täiendavaid selgitusi mõiste „juurdepääsetavuselt toetatud“ kohta saab vastavustasemete mõistmist käsitlevast dokumendist (Understanding Conformance).

Vastavusnõuded

Et veebileht vastaks WCAG 2.0-i nõuetele, peavad täidetud olema kõik järgmised vastavusnõuded:

1. Vastavustase: üks järgmistest vastavustasemetest peab olema täielikult täidetud.

  • Tase A: nõuetele vastamiseks A tasemel (miinimumtase) peab veebileht täitma kõiki A taseme edukriteeriume või tagatakse nõuetele vastav alternatiivversioon.

  • Tase AA: nõuetele vastamiseks AA tasemel peab veebileht täitma kõiki A ja AA taseme edukriteeriume või peab olema tagatud AA taseme nõuetele vastav alternatiivversioon.

  • Tase AAA: nõuetele vastamiseks AAA tasemel peab veebileht täitma kõiki A, AA ja AAA taseme edukriteeriume või peab olema tagatud AAA taseme nõuetele vastav alternatiivversioon.

Märkus 1: Kuigi nõuetele vastavust on võimalik saavutada ainult nimetatud tasemetel, julgustatakse autoreid (oma vastavusavaldustes) teada andma kõigist edusammudest saavutatud vastavustaset ületavate edukriteeriumide täitmisel.

Märkus 2: Nõuetele vastavust AAA tasemel ei soovitata kehtestada üldise nõudena veebisaitidele tervikuna, sest iga sisu puhul ei ole võimalik kõiki AAA taseme edukriteeriume täita.

2. Täislehed: nõuetele vastavus (ja vastavustase) on ainult terviklike veebilehtede jaoks ning seda ei ole võimalik saavutada, kui osa veebilehest nõuetele ei vasta.

Märkus 1: Nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks loetakse veebilehe sisu alternatiivid veebilehe osaks, kui alternatiivid on kättesaadavad samalt lehelt, nt pikk kirjeldus (long description) või video alternatiivne esitus.

Märkus 2: Veebilehtede autorid, kes ei saa nõudeid täita, kuna sisu ei ole nende kontrolli all, võivad kaaluda osalise nõuetele vastavuse avaldust (Statement of Partial Conformance).

3. Tervikprotsessid: kui veebileht kuulub protsessi (üksteisele järgnevad sammud, mis tuleb tegevuse lõpuleviimiseks läbida) kaudu seotud veebilehtede seeriasse, peavad kõik protsessi osaks olevad veebilehed vastama vähemalt kindlaksmääratud taseme nõuetele. (Nõuetele vastavus kindlaksmääratud tasemel ei ole võimalik, kui mingi protsessi osaks olev veebileht selle või kõrgema taseme nõuetele ei vasta.)

Näide: Veebipoel on terve rida veebilehti, mida kasutatakse toodete valimiseks ja ostmiseks. Kõik seeriasse kuuluvad lehed peavad algusest lõpuni (toote eest tasumiseni) nõuetele vastama, et iga üksik protsessi osaks olev leht nõuetele vastaks.

4. Ainult juurdepääsetavuselt toetatud tehnoloogiate kasutusviisid: edukriteeriumide täitmine rajaneb ainult juurdepääsetavuselt toetatud tehnoloogiatel. Juurdepääsetavuselt toetamata teave või funktsionaalsus peab olemas olema ka viisil, mis on juurdepääsetavuselt toetatud. (Vaata dokumenti „Selgitused juurdepääsetavuse toetamise kohta“ (Understanding accessibility support)).

5. Segamise vältimine: kui tehnoloogiaid kasutatakse viisil, mis ei ole juurdepääsetavuselt toetatud, või kui neid kasutatakse viisil, mis nõuetele ei vasta, ei tohi need takistada kasutaja juurdepääsu ülejäänud lehele. Lisaks peab veebileht tervikuna jätkuvalt täitma vastavusnõudeid kõigil alltoodud tingimustel:

  1. kui tehnoloogia, millel ei rajaneta, lülitatakse kasutajaagendis sisse,

  2. kui tehnoloogia, millel ei rajaneta, lülitatakse kasutajaagendis välja, ning

  3. kui tehnoloogiat, millel ei rajaneta, kasutajaagent ei toeta.

Lisaks sellele kehtivad järgmised edukriteeriumid kogu lehekülje sisu kohta, k.a sisu, millel nõuetele vastamiseks ei rajaneta, sest nende edukriteeriumide täitmata jätmine võib lehekülje kasutamist häirida:

  • 1.4.2 Helitugevuse kontrollimine,

  • 2.1.2 Klaviatuurilõksu puudumine,

  • 2.3.1 Kolm välgatust või allpool piirmäära ja

  • 2.2.2 Ajutine katkestamine, peatamine, peitmine.

Märkus: Kui lehekülg ei saa nõutele vastata (nt nõuetele vastavuse testleht või näidislehekülg), ei saa seda hõlmata nõuetele vastavate lehtede hulka või vastavusavaldusse.

Lisateave ja näited on olemas vastavustasemete mõistmist käsitlevas dokumendis (Understanding Conformance Requirements).

Vastavusavaldused (vabatahtlik)

Nõuetele vastavus on määratletud ainult veebilehtede jaoks. Kuid vastavusavalduse võib teha ühe lehe, lehtede seeria või mitme omavahel seotud veebilehe kohta.

Vastavusavalduse kohustuslikud komponendid

Vastavusavaldused ei ole kohustuslikud. Autorid võivad WCAG 2.0-i nõudeid täita ka ilma avaldust tegemata. Kuid kui vastavusavaldus tehakse, peab see sisaldama järgmist teavet:

  1. avalduse kuupäev

  2. suuniste pealkiri, versioon ja URI Web Content Accessibility Guidelines 2.0 aadressil http://www.w3.org/TR/2008/REC-WCAG20-20081211/

  3. nõuetele vastavuse tase: (tase A, AA või AAA)

  4. veebilehtede kokkuvõtlik kirjeldus, nt loetelu URI-dest, mille kohta vastavusavaldus on tehtud, sealhulgas teave selle kohta, kas vastavusavaldus hõlmab alamdomeene.

    Märkus 1: Veebilehti võib kirjeldada loetelu või avaldisega (expression), mis kirjeldab kõiki vastavusavaldusega hõlmatud URI-sid.

    Märkus 2: Veebipõhisel tootel, millel enne kliendi veebisaidile installeerimist URI puudub, võib olla teadaanne, mille kohaselt toode vastab nõuetele pärast installeerimist.

  5. Loetelu veebisisu tehnoloogiatest, millel rajanetakse.

Märkus: Kui kasutatakse nõuetele vastavuse logo, käsitletakse seda avaldusena ja sellega peavad kaasnema eespool nimetatud kohustuslikud vastavusavalduse komponendid.

Vastavusavalduse vabatahtlikud komponendid

Lisaks vastavusavalduse eeltoodud kohustuslikele komponentidele võib kasutajate abistamiseks kaaluda täiendava teabe esitamist. Soovituslik täiendav teave hõlmab järgmist:

  • Loetelu edukriteeriumidest, mis ületavad saavutatud vastavustaset. See teave tuleb esitada kasutajatele sobivas vormis, soovitavalt masinloetavate metaandmetena.

  • Loetelu tehnoloogiatest, mida „kasutatakse, kuid millel ei rajaneta.“

  • Loetelu kasutajaagentidest, k.a tugitehnoloogiatest, mida kasutati sisu testimiseks.

  • Teave täiendavate sammude kohta, mida lisaks edukriteeriumide täitmisele on juurdepääsetavuse parandamiseks tehtud.

  • Masinloetav metaandmete versioon tehnoloogiate loetelust, millel rajanetakse.

  • Masinloetav metaandmete versioon vastavusavaldusest.

Märkus 1: Lisateabe saamiseks ja vastavusavalduse näidisega tutvumiseks vaata dokumenti vastavustasemete mõistmise nõuetest Understanding Conformance Claims.

Märkus 2: Lisateabe saamiseks metaandmete kasutamise kohta vastavusavaldustes vaata dokumenti „Selgitusi metaandmete kohta“ (Understanding Metadata).

Teadaanne osalise nõuetele vastavuse kohta – kolmanda osapoole sisu

Mõnikord luuakse veebilehti, millele hiljem lisandub täiendav sisu. Näiteks e-posti programm, blogi, artikkel, millele kasutajad saavad kommentaare lisada, või rakendused, mis toetavad kasutajate kaastööna loodud sisu. Samuti näiteks veebileht nagu portaal või uudisteportaal, mis koosneb erinevatelt kaastöölistelt saadud sisust, või veebisaidid, mis aja jooksul lisavad automaatselt sisu muudest allikatest, nt dünaamiliselt lisatavad reklaamid.

Sellistel juhtudel pole esmase ülespaneku ajal võimalik teada, missugune saab olema lehtede kontrollimata sisu. On oluline märkida, et kontrollimata sisu võib mõjutada ka kontrollitud sisu juurdepääsetavust. Võimalikud on kaks varianti:

  1. Vastavuse hindamine võib põhineda parimal äranägemisel. Kui seda tüüpi veebilehti kontrollitakse ja parandatakse (nõuetele mittevastav sisu eemaldatakse või viiakse nõuetega vastavusse) kahe tööpäeva jooksul, võib pärast seda nõuetele vastavuse kohta avalduse esitada, et sisu vastab nõuetele. Arvesse ei võeta väljastpoolt lisatud sisus esinevaid vigu, mida parandatakse või mis eemaldatakse jooksvalt. Vastavusavaldust ei saa teha juhul, kui nõuetele mittevastavat sisu ei ole võimalik kontrollida ega parandada;

    VÕI

  2. Võib esitada „Teadaande osalise nõuetele vastavuse kohta“, kui lehekülg nõuetele ei vasta, kuid vastaks, kui teatud osad eemaldataks. See teadaanne peaks olema järgmises vormis: „See lehekülg nõuetele ei vasta, kuid täidaks WCAG 2.0 nõudeid tasemel x, kui järgmised kontrollimata allikatest pärinevad osad eemaldataks.“ Lisaks kehtiksid osalise nõuetele vastavuse teadaandes kirjeldatud kontrollimata sisu puhul järgmised väited:

    1. Tegu on sisuga, mida autor ei kontrolli.

    2. Sisu kirjeldatakse viisil, mille kasutajad suudavad tuvastada (nt ei saa neid kirjeldada: „kõikide sisu osadena, mida me ei kontrolli“, välja arvatud juhul, kui nad on sellistena selgesti märgistatud).

Teadaanne osalise nõuetele vastavuse kohta - keel

„Teadaanne osalise nõuetele vastavuse kohta keele tõttu“ võib teha juhul, kui veebileht nõuetele ei vasta, kuid vastaks juhul, kui (kõigil) leheküljel kasutatava(te)l keel(te)l oleks olemas juurdepääsetavustugi. Selline teadaanne peaks olema järgmises vormis: „See veebileht nõuetele ei vasta, kuid täidaks WCAG 2.0-i nõudeid tasemel x, kui juurdepääsetavustugi oleks olemas järgmis(t)e keel(t)e puhul:“

Lisa A: Terminiloend

See osa on normatiivne.

ainult heliline (audio-only)

ajas muutuv esitus, mis sisaldab ainult heli (ei sisalda videot ega interaktsiooni)

ainult videopõhine (video-only)

ajas muutuv esitus, mis sisaldab ainult videopilti (ei sisalda heli ega interaktsiooni)

ajutiselt katkestatud (paused)

peatatud kasutaja soovil ja jätkatud alles siis, kui kasutaja seda soovib

alajaotus (section)

iseseisev kirjaliku sisu osa, mis käsitleb üht või mitut omavahel seotud teemat või mõtet

Märkus: Alajaotus võib koosneda ühest või mitmest lõigust ning sisaldada graafikat, tabeleid, loetelusid ja täiendavaid alajaotusi.

alghariduse tase (primary education level)

kuueaastane ajavahemik, mis algab viie kuni seitsme aasta vanuses ning millele ei pruugi eelneda mingit haridust

Märkus: See määratlus põhineb rahvusvahelisel ühtsel hariduse liigitusel [UNESCO].

alternatiiv ajas muutuvatele meediumitele (alternative for time-based media)

dokument, mis sisaldab korrektselt järjestatud tekstilisi kirjeldusi ajas muutuva visuaalse ja helilise teabe kohta ning mis tagab vahendid ajas muutuva interaktsiooni tulemuste saavutamiseks

Märkus: Filmistsenaarium/käsikiri, mida kasutatakse sünkroniseeritud meediasisu loomiseks vastab sellele määratlusele ainult juhul, kui seda on muudetud nii, et see kajastab täpselt lõplikku, montaažijärgset sünkroniseeritud meediumi.

alternatiivmeedium tekstile (media alternative for text)

meedium, mis ei esita rohkem teavet kui teksti kaudu juba esitati (otse või tekstiliste alternatiivide abil)

Märkus: Alternatiivmeedium tekstile on tagatud neile, kes vajavad teksti alternatiivset esitamist. Alternatiivmeedium tekstile võib olla ainult heliline, ainult videopõhine (k.a viipekeelne video) või heli-video kombinatsioon.

ASCII kunst (ASCII art)

pilt (kujutis), mis on loodud tähe- või kirjamärkide ruumilise paigutamise teel (tavaliselt kasutatakse ASCII poolt kindlaks määratud 95 prinditavat tähemärki).

ebatavalisel või kitsendatud viisil kasutatav (used in an unusual or restricted way)

sõnade kasutamine viisil, mis nõuab kasutajalt täpset teadmist, missugust määratlust sisu õigeks mõistmiseks kasutada

Näide: Inglise keeles tähendab mõiste „gig“ eri asju olenevalt sellest, kas see esineb vestluses muusikalise etteaste üle või arvuti kõvakettamahtu (lühendina gigabaidist) käsitlevas artiklis. Sobiva määratluse üle saab otsustada konteksti põhjal. Seevastu sõna „tekst“ kasutatakse WCAG versioonis 2.0 väga spetsiifilises tähenduses, seega on selle määratlus antud terminiloendis.

eelsalvestatud (prerecorded)

teave, mida ei edastata otse, reaalajas

esitus (presentation)

sisu teisendamine vormi, mida kasutaja tajub

funktsionaalsus/funktsioon (functionality)

protsessid ja lõpptulemused, mis on saavutatavad kasutaja tegevuse kaudu

helikirjeldus (audio description)

heliribale lisatud jutustav selgitus, mis kirjeldab olulisi visuaalseid detaile, mida ainuüksi heliriba põhjal mõista ei saa

Märkus 1: Helikirjeldus videost annab teavet tegevuste, tegelaste, kohamuutuste, ekraanil oleva teksti ja muu visuaalse sisu kohta.

Märkus 2: Standardse helikirjelduse puhul lisatakse jutustav selgitus dialoogide vaheliste pauside ajal. (Vaata ka laiendatud helikirjeldus.)

Märkus 3: Kui kogu videos sisalduv teave olemasoleva heli abil juba edastatakse, ei ole täiendav helikirjeldus vajalik.

Märkus 4: Seda nimetatakse ka „videokirjelduseks“ ja „kirjeldustõlkeks“.

heli (audio)

heli tekitamise tehnoloogia

Märkus: Heli saab luua kunstlikult (k.a kõnesüntees), tegeliku maailma helide salvestusena või mõlemana.

hädaolukord (emergency)

äkitselt tekkiv ootamatu olukord või sündmus, mis nõuab kohest sekkumist, et säilitada tervis, turvalisus või vara

idioom (idiom)

fraas, mille tähendust ei saa tuletada üksikute sõnade tähendusest ning milles üksikuid sõnu ei saa muuta, ilma et tähendus muutuks

Märkus: idioome ei saa tõlkida otse, sõna-sõnalt, kaotamata nende (kultuuri- või keelesõltelist) tähendust.

Näide 1: Ingliskeelne väljend „spilling the beans“ tähendab „saladust paljastama.“ Kuid väljenditel „knocking over the beans“ või „spilling the vegetables“ sellist tähendust ei ole.

Näide 2: Jaapanikeelse väljendi „さじを投げる“ sõnasõnaline tõlge on: „Ta viskab lusikat“, kuid see tähendab, et midagi pole enam teha ja lõpuks ta loobub.

Näide 3: Hollandikeelse väljendi „Hij ging met de kippen op stok“ sõnasõnaline tõlge on: „Ta läks koos kanadega õrrele“, kuid see tähendab, et ta läks varakult magama.

informatiivne (informative)

teabe eesmärkidel kasutatav, nõuetele vastavuse jaoks mittekohustuslik

Märkus: Nõuetele vastavuse saavutamiseks kohustuslikku sisu nimetatakse „normatiivseks“.

juriidiline kohustus (legal commitments)

tehingud, mille puhul isikule langeb osaks juriidiliselt siduv kohustus või hüve

Näide: Abielutunnistus, aktsiaorder börsil (rahanduslik ja juriidiline), testament, laen, adopteerimine, ajateenistusse astumine, mis tahes leping jne.

juurdepääsetavuselt toetatud (accessibility supported)

nii kasutajate tugitehnoloogiate kui ka veebisirvijate ja teiste kasutajaagentide juurdepääsuvahendite poolt toetatud

Selleks, et veebitehnoloogiat (või tehnoloogia funktsiooni) saaks määratleda juurdepääsetavuselt toetatuna, peab veebitehnoloogia (või tehnoloogiline vahend) rahuldama mõlemad järgmised punktid:

  1. Kasutajate tugitehnoloogia peab toetama veebisisu tehnoloogia kasutusviisi. See tähendab, et tehnoloogia kasutusviisi koostalitlusvõime kasutajate tugitehnoloogiatega peab olema testitud selles loomulikus keeles milles on sisu.

    JA

  2. Veebitehnoloogial peavad olema juurdepääsetavuselt toetatud kasutajaagendid, mis on kasutajatele kättesaadavad. See tähendab, et järgmisest neljast väitest peab kehtima vähemalt üks:

    1. Tehnoloogia on algselt toetatud laialt levinud kasutajaagentides, mis on ka juurdepääsetavuselt toetatud (nt HTML ja CSS);

      VÕI

    2. Tehnoloogia on toetatud laialt levinud pistikprogrammis, mis on ka juurdepääsetavuselt toetatud;

      VÕI

    3. Sisu on kättesaadav suletud keskkonnas, nt ülikooli või ettevõtte sisevõrk, kus tehnoloogia kasutamiseks vajalik ja organisatsiooni poolt kasutatav kasutajaagent on samuti juurdepääsetavuselt toetatud;

      VÕI

    4. Tehnoloogiat toetavad kasutajaagendid on juurdepääsetavuselt toetatud ning neid saab alla laadida või osta viisil, mis:

      • ei maksa puudega isikule rohkem kui puudeta isikule; ja

      • on puudega isiku jaoks sama kergesti leitav ja kättesaadav kui puudeta isiku jaoks.

Märkus 1: WCAG-i töögrupp ja W3C ei täpsusta, kuidas või kui palju peavad tugitehnoloogiad konkreetset veebitehnoloogia kasutusviisi toetama, et seda saaks määratleda juurdepääsetavuselt toetatuna. (Vaata dokumenti „Kui palju tugitehnoloogia toetust on vaja „Juurdepääsetavustoe saavutamiseks“ (Level of Assistive Technology Support Needed for „Accessibility Support").

Märkus 2: Veebitehnoloogiaid saab kasutada juurdepääsetavuselt toetamata viisidel, kui nendel ei rajaneta ja lehekülg tervikuna on kooskõlas vastavusnõuetega, k.a vastavusnõue nr 4: „Ainult juurdepääsetavuselt toetatud tehnoloogiate kasutamisviisid“ (Conformance Requirement 4: Only Accessibility-Supported Ways of Using Technologies) ja vastavusnõue nr 5: „Segamise vältimine“ (Conformance Requirement 5: Non-Interference).

Märkus 3: Kui veebitehnoloogiat kasutatakse viisil, mis on „juurdepääsetavuselt toetatud“, ei tähenda see, et tehnoloogia tervikuna või kõik selle kasutusviisid oleksid toetatud. Enamikul tehnoloogiatel, sealhulgas ka HTML-il, puudub tugi vähemalt ühe vahendi või kasutusviisi puhul. Veebilehed vastavad WCAG-i nõuetele ainult juhul, kui WCAG-i nõuete täitmine rajaneb juurdepääsetavuselt toetatud tehnoloogiate kasutuviisidel.

Märkus 4: Viidates veebisisu tehnoloogiatele, millest on olemas eri versioone, tuleb välja tuua toetatud versioon(id).

Märkus 5: Üks võimalus juurdepääsetavuselt toetatud tehnoloogia kasutusviiside kindlaksmääramiseks on tutvuda kasutusviisidega, mille puhul on juurdepääsetavuselt toetatus dokumenteeritud. (Vaata dokumenti „Selgitusi juurdepääsetavuselt toetatud veebitehnoloogiate kasutusviiside kohta“ (Understanding Accessibility-Supported Web Technology Uses). Autorid, äriühingud, tehnoloogiate müüjad ja teised võivad dokumenteerida veebisisu tehnoloogiate kasutusviise, mis on juurdepääsetavuselt toetatud. Dokumenteerimisel tuleb siiski arvestada, et kõik veebisisu tehnoloogiate kasutusviisid peavad vastama juurdepääsetavuselt toetatud tehnoloogia ülalpool ära toodud määratlusele.

järjestikuliselt navigeeritav (navigated sequentially)

navigeeritav fookuse edasiliikumisega määratletud järjekorras (ühelt elemendilt teisele), kasutades selleks klaviatuuriliidest

kasutaja kontrollitav (user-controllable)

andmed, millele kasutaja peaks juurde pääsema

Märkus: See ei hõlma muuhulgas interneti logifaile ja otsingumootorite jälgimisandmeid.

Näide: kasutajakonto nime- ja aadressiväljad.

kasutajaagent (user agent)

tarkvara, mis otsib välja ja esitab kasutajatele veebi sisu

Näide: Veebisirvijad, meediamängijad, pistikprogrammid ja muud programmid (k.a tugitehnoloogiad), mis aitavad veebi sisu välja otsida, renderdada ja sellega suhestuda.

kasutajaliidese komponent (user interface component)

sisu osa, mida kasutajad tajuvad konkreetse funktsiooni ühe juhtelemendina

Märkus 1: Mitut kasutajaliidese komponenti võib implementeerida üheainsa programmeeritava elemendina. Antud juhul ei ole nimetatud komponendid seotud programmeerimistehnikatega, vaid pigem sellega, mida kasutaja tajub erinevate juhtelementidena.

Märkus 2: Kasutajaliidese komponendid hõlmavad nii vormielemente ja linke kui ka skriptidega genereeritud komponente.

Märkus 3: "Komponent" või "kasutajaliidese komponent" asemel kasutatakse ka terminit "kasutajaliidese element".

Näide: Apletil on „juhtelement“, mida saab kasutada sisus liikumiseks kas rea või lehekülje kaupa või suvalises järjestuses. Kuna iga loetletud variandi jaoks peaks olema nimetus ja võimalus seda eraldi seadistada, oleks igaüks neist „kasutajaliidese komponent.“

kasutajatele üleüldiselt mitmetähenduslik (ambiguous to users in general)

lingi otstarve ei selgu lingist ega kasutaja jaoks lingiga samaaegselt veebilehele kuvatavast teabest (ka puueteta lugejad ei tea enne lingi avamist, mis selle taga peitub)

Näide: Lauses „Üks olulisi ekspordiartikleid on guajaav“ on sõna „guajaav“ lingiks. Link võib viia guajaavi määratluse, guajaavi ekspordikoguste graafiku või foto juurde guajaave korjavatest inimestest. Enne lingi esmakordset avamist ei tea ükski kasutaja selle sisu ning puudega inimene ei ole mingil viisil ebasoodsamas olukorras.

klaviatuuriliides (keyboard interface)

liides, mida tarkvara kasutab klahvivajutuste kaudu edastatava sisendi vastuvõtmiseks

Märkus 1: Klaviatuuriliides võimaldab kasutajatel anda programmidele sisendeid klahvivajutuste abil, isegi kui algupärane tehnoloogia klaviatuuri ei sisalda.

Näide: Puutetundlikul pihuarvutil (PDA) on nii operatsioonisüsteemi sisse ehitatud klaviatuuriliides kui ka ühenduspesa väliste klaviatuuride jaoks. Elektronmärkmiku rakendused võivad liidest kasutada klaviatuurisisendite vastuvõtmiseks nii väliselt klaviatuurilt kui ka muudelt rakendustelt, mis edastavad simuleeritud klaviatuuri väljundit, nt käekirja või kõnet tuvastavad rakendused, millel on „klaviatuuri matkimise“ funktsioon.

Märkus 2: Rakenduse (või selle osade) kasutamist klaviatuuri kaudu toimiva hiireemulaatoriga nagu näiteks MouseKeys ei käsitleta kasutamisena klaviatuuriliidese kaudu, sest programmi kasutamine toimub selle osutusseadme liidese, mitte klaviatuuriliidese kaudu.

konkreetne aistinguline kogemus (specific sensory experience)

aistinguline kogemus, mille eesmärk ei ole olla ainult kaunistav ja mille peamine ülesanne ei ole edastada olulist teavet ega teostada toimingut

Näide: Näide: Flöödisoolo, visuaalse kunsti teosed jne.

konteksti muutused (changes of context)

olulised muutused veebilehe sisus, mis kasutaja teadmata toimudes võivad segadusse ajada kasutajad, kes kogu lehte samaaegselt vaadata ei saa

Konteksti muutused hõlmavad muutusi:

  1. kasutajaagendis;

  2. kuvaruumis;

  3. fookuses;

  4. sisus, mis muudab veebilehe tähendust.

Märkus: Sisu muutus ei tähenda alati konteksti muutust. Muutused sisus, nt sisuloetelu laiendamine (expanding outline), dünaamiline menüü või saki juhtelement (tab control) ei pruugi konteksti muuta, v.a juhul, kui need muudavad ka üht ülaltoodud parameetritest (nt fookust).

Näide: Näited konteksti muutustest on uue (ekraanivaate) akna avamine, fookuse nihutamine teisele komponendile, liikumine uuele lehele (k.a tegevus, mis tekitab kasutajale tunde, nagu oleks ta uuele lehele liikunud) või veebilehe sisu märkimisväärne ümberkorraldamine.

kontekstitundlik abiteave (context-sensitive help)

abistav tekst, milles antakse teavet parajasti teostatava funktsiooni kohta

Märkus: Selged sildid võivad toimida kontekstitundliku abiteabena.

kontrastisuhe (contrast ratio)

(L1 + 0,05) / (L2 + 0,05), kus

Märkus 1: Kontrastisuhe võib olla vahemikus 1 kuni 21 (harilikult kirjutatakse 1:1 kuni 21:1).

Märkus 2: Kuna autoritel puudub kontroll kasutajaseadistuste üle selles osas, kuidas teksti renderdatakse (nt kirja silumine või sakitõrje), võib teksti kontrastisuhet hinnata siis, kui sakitõrje (anti-aliasing) on välja lülitatud.

Märkus 3: Edukriteeriumide 1.4.3 ja 1.4.6 tarbeks mõõdetakse kontrasti kindlaksmääratud tausta suhtes, millele tekst on tavakasutuse puhul renderdatud. Kui taustavärvi ei ole täpsustatud, on eeldatavaks värviks valge.

Märkus 4: Taustavärv on kindlaksmääratud värv, millele tekst tavakasutuses renderdatakse. Kui teksti värv on kindlaks määratud, kuid taustavärv mitte, on tegu tõrkega, sest kasutaja vaiketaustavärv ei ole teada ja seega ei saa seda kontrasti piisavuse selgitamiseks hinnata. Samal põhjusel on tõrkega tegu ka siis, kui taustavärv on kindlaks määratud, kuid teksti värv mitte.

Märkus 5: Kui tähe ümber on ääris, võib see kontrasti lisada ning seda võib kasutada tähe ja tausta vahelise kontrasti arvutamiseks. Kitsast äärist tähe ümber käsitletakse tähena. Lai ääris tähe ümber, mis täidab tähtede sisemised detailid, toimib halona ja seda käsitletakse taustana.

Märkus 6: Vastavust WCAG-i nõuetele tuleks hinnata sisus kindlaks määratud värvipaaride puhul, mis autori ootuste kohaselt tüüpilise esituse puhul esinevad kõrvuti. Autorid ei pea arvesse võtma ebatavalisi esitusi, nagu nt kasutajaagendi tehtud värvimuutused, v.a juhul, kui selle põhjustab autori kood.

kuvaruum (viewport)

objekt, milles kasutajaagent sisu esitab

Märkus 1: Kasutajaagent esitab sisu ühe või enama kuvaruumi kaudu. Kuvaruumideks on muuhulgas aknad, raamid, kõlarid ja virtuaalsed suurendusklaasid. Kuvaruum võib sisaldada teist kuvaruumi (nt pesastatud/üksteise sees olevad raamid). Kasutajaagendi loodud liideskomponendid nagu viibad (prompt), menüüd ja alarmid/hoiatussõnumid ei ole kuvaruumid.

Märkus 2: Määratlus põhineb ingliskeelsel kasutajaagentide juurdepääsetavussuuniste versiooni 1.0 terminiloendil (User Agent Accessibility Guidelines 1.0 Glossary).

laiendatud/pikendatud helikirjeldus (extended audio description)

helikirjeldus, mis on lisatud audiovisuaalsele esitusele nõnda, et video on ajutiselt katkestatud ja jääb aega täiendava kirjelduse esitamiseks

Märkus: Seda tehnikat kasutatakse ainult siis, kui video tähendus läheks täiendava helikirjelduseta kaduma ning kui pausid dialoogis/jutustuses on liiga lühikesed.

lingi otstarve (link purpose)

hüperlingi aktiveerimisel saadud tulemuse loomus

loomulik keel (human language)

keel, mida inimestega lävimiseks räägitakse, kirjutatakse või viibeldakse (visuaalsete või taktiilsete vahendite abil)

Märkus: Vaata ka viipekeel.

lühend (abbreviation)

sõna, fraasi või nime lühivorm juhul, kui lühendist ei ole saanud keele osa

Märkus 1: Hõlmab algustähelühendeid ja akronüüme juhtudel, kui:

  1. algustähelühendid on nimetuse või fraasi lühivormid, mis koosnevad selles sisalduvate sõnade või silpide algustähtedest

    Märkus 1: Ei ole kõigis keeltes määratletud.

    Näide 1: SNCF on prantsuskeelne algustähelühend, mis koosneb järgmiste sõnade algustähtedest: „Société Nationale des Chemins de Fer", Prantsuse riigiraudtee.

    Näide 2: ESP on algustähelühend ingliskeelsest väljendist „extrasensory perception“.

  2. akronüümid on lühivormid, mis koosnevad teiste sõnade (nimetuse või fraasi) algustähtedest või osadest ja mida võib hääldada sõnana

    Näide: NOAA on akronüüm, mis koosneb sõnade „National Oceanic and Atmospheric Administration in the United States“ algustähtedest.

Märkus 2: Mõned ettevõtted on oma nimena kasutusele võtnud mõiste, mis algselt oli algustähelühend. Sellistel juhtudel on tähed (nt Ecma) ettevõtte uueks nimeks ning seda sõna ei käsitleta enam lühendina.

mehhanism (mechanism)

protsess või tehnika tulemuse saavutamiseks

Märkus 1: Mehhanismi võib eksplitsiitselt pakkuda sisu või rajanetakse sellel, et seda pakub mõni platvorm või kasutajaagent, k.a tugitehnoloogiad.

Märkus 2: Mehhanism peab täitma kõiki vastavustaseme edukriteeriume, millele on avaldus tehtud.

mittetekstiline sisu (non-text content)

mis tahes sisu, mis ei ole tarkvaraliselt kindlaks tehtav tähemärkide järjestus või mille puhul see järjestus ei oma loomulikus keeles tähendust

Märkus: See hõlmab ASCII kunsti (mis on tähemärkidest moodustuv muster), emotikone, leetspeak’i (mis põhineb tähemärkide asendamisel numbritega) ning teksti, mis on esitatud pildivormingus.

nimi (name)

tekst, mille kaudu tarkvara saab tuvastada kasutajale veebi sisu komponendi

Märkus 1: Nimi võib olla peidetud ja ilmuda ainult tugitehnoloogiaid kasutades, kuid silt on avalik kõigi kasutajate jaoks. Paljudel juhtudel (kuid mitte alati) langevad silt ja nimi kokku.

Märkus 2: Puudub seos nimeatribuudiga HTML-is.

normatiivne (normative)

vastavuse jaoks nõutav

Märkus 1: Dokumendi vastavusnõudeid saab täita mitmel määratletud viisil.

Märkus 2:Informatiivse“ või „mitte-normatiivsena“ tuvastatud sisu ei ole nõuetele vastavuse seisukohast oluline.

nõuetele vastav alternatiivversioon (conforming alternate version)

versioon, mis:

  1. vastab nõuetele kindlaksmääratud tasemel;

  2. pakub sama teavet ja funktsionaalsust samas loomulikus keeles;

  3. on sama ajakohane kui nõuetele mittevastav sisu;

  4. mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

    1. nõuetele vastava versioonini saab jõuda nõuetele mittevastavalt lehelt juurdepääsetavuselt toetatud mehhanismi abil; või

    2. nõuetele mittevastava versioonini saab jõuda ainult nõuetele vastava versiooni kaudu; või

    3. nõuetele mittevastava versioonini saab jõuda ainult nõuetele vastava lehekülje kaudu, mis sisaldab ka mehhanismi nõuetele vastava versioonini jõudmiseks.

Märkus 1: Kasutatud määratluses tähendab „saab jõuda ainult“ seda, et eksisteerib mehhanism (nt tingimuslik ümbersuunamine), mis laseb kasutajal „jõuda“ (allalaadimine) nõuetele mittevastavale lehele ainult siis, kui ta on vahetult enne viibinud nõuetele vastava versiooni lehel.

Märkus 2: Alternatiivversioon ei pea leht-lehelt originaaliga kokku langema (nt võib nõuetele vastav alternatiivversioon koosneda paljudest lehtedest).

Märkus 3: Kui versioone on saadaval eri keeltes, peab igale pakutavale keelele olema nõuetele vastav alternatiivversioon.

Märkus 4: Alternatiivversioone võidakse pakkuda ka erinevatele tehnoloogilistele keskkondadele või kasutajagruppidele. Iga versioon peab olema võimalikult nõuetelevastav. Üks versioon peaks olema täielikult nõuetele vastav, et täita vastavusnõuet nr. 1.

Märkus 5: Nõuetele vastav alternatiivversioon ei pea asuma nõuetele vastavuse käsitlusalas ega isegi samal veebisaidil, kui see on sama vabalt kättesaadav kui nõuetele mittevastav versioon.

Märkus 6: Alternatiivversioone ei tohi segi ajada täiendava sisuga, mis toetavad originaallehekülge ja parandavad sellest aru saamist.

Märkus 7: Teatud sisu raames kasutajaseadistuste muutmine nõuetele vastava versiooni saamiseks on aktsepteeritav viis uue versiooni loomiseks, kui seadistuste muutmiseks kasutatav meetod on juurdepääsetavuselt toetatud.

Vaata „Selgitusi nõuetele vastavate alternatiivversioonide kohta“ (Understanding Conforming Alternate Versions).

pelk kaunistus (pure decoration)

ainult esteetilist eesmärki täitev, teavet mitteandev ja funktsiooni mitteomav

Märkus: Tekst on ainult kaunistus vaid juhul, kui tekstis olevaid sõnu saab ringi tõsta või asendada, ilma et sõnade otstarve muutuks.

Näide: Sõnaraamatu esikaane taustal on juhuslikud, väga õrnas kirjas sõnad.

pildivormingus tekst (image of text)

tekst, mis on renderdatud mittetekstilisse vormi (nt pilt) teatud visuaalse efekti saavutamiseks

Märkus: See ei hõlma teksti, mis on osa pildist, mis sisaldab muud olulist visuaalset sisu.

Näide: Fotol oleva isiku nimi nimesildil.

protsess (process)

kasutaja järjestikused toimingud, kus iga toiming on tegevuse lõpuleviimiseks oluline

Näide 1: E-poe lehekülgede edukas kasutamine nõuab kasutajalt tutvumist erinevate toodete, hindade ja pakkumistega, toodete valimist, tellimuse ärasaatmist, kohaletoimetamis- ja makseandmete esitamist.

Näide 2: Konto registreerimise lehekülg nõuab enne registreerimisvormile juurdepääsemist Turingi testi (robotilõks) edukat sooritamist.

põhihariduse tase (lower secondary education level)

kahe- või kolmeaastane haridustsükkel, mis algab pärast kuut kooliaastat ja lõpeb üheksa aastat pärast alghariduse omandamise alustamist

Märkus: See määratlus põhineb rahvusvahelisel ühtsel hariduse liigitusel [UNESCO].

rajanevad (tehnoloogiad, millele) (relied upon [technologies that are])

kui kõnealune tehnoloogia on välja lülitatud või seda ei toetata, siis sisu ei vasta nõuetele

reaalajas (otse) edastatav (live)

reaalmaailmas toimuvat sündmust käsitleva teabe hõive, mis edastatakse saajale ainult levindamisest tuleneva viivitusega

Märkus 1: Edastamisest tulenev viivitus on lühike (harilikult automatiseeritud) viivitus, mida kasutatakse nt selleks, et anda edastajale aega heli- või videosisend esitusjärjekorda seada või seda tsenseerida, kuid mis ei ole piisav, et võimaldada märkimisväärset toimetamist.

Märkus 2: Kui teave on täielikult arvutiga genereeritud, ei ole see reaalajas edastatav teave.

reaalajas toimuv sündmus (real-time event)

sündmus, mis a) toimub samal ajal selle vaatamisega ning b) ei ole tervenisti sisu poolt genereeritud

Näide 1: Veebilevi reaalajas toimuvast etendusest (toimub vaatamisega samaaegselt ja ei ole eelsalvestatud).

Näide 2: Internetioksjon, kus inimesed teevad pakkumisi (toimub vaatamisega samaaegselt).

Näide 3: Inimesed suhtlevad virtuaalmaailmas avataride abil (ei ole tervenisti sisu poolt genereeritud ning toimub vaatamisega samaaegselt).

robotilõks (CAPTCHA)

algustähelühend nimetusest „Completely Automated Public Turing test to tell Computers and Humans Apart“ (täielikult automatiseeritud ja avalikult kättesaadav Turingi test inimkasutaja eristamiseks arvutist)

Märkus 1: Robotilõksu test seisneb sageli selles, et kasutajal palutakse sisse trükkida tekst, mis esitatakse moonutatud pildi või helifailina.

Märkus 2: Turingi test on mis tahes testide süsteem, mille eesmärk on teha vahet inimesel ja arvutil. See on nime saanud tuntud arvutiteadlase Alan Turingi järgi. Mõiste võtsid kasutusele Carnegie Mellon University uurijad. [CAPTCHA]

roll (role)

tekst või number, mille abil tarkvara saab tuvastada veebi sisus leiduva komponendi funktsiooni

Näide: Number, mis näitab, kas pilt toimib hüperlingina, käsunupuna või märkeruuduna.

sama funktsionaalsus (same functionality)

kasutamine annab samasuguse tulemuse

Näide: Nii ühel veebilehel oleva ärasaatmisnupu „Otsi“ (search) kui teisel veebilehel oleva ärasaatmisnupu „Leia“ (find) juures võib olla sisestusväli otsitermini sisestamiseks ja tulemina kuvatud loetelu ärasaadetud terminiga seotud veebisaidil olevaist teemadest. Sel juhul on neil nuppudel sama funktsionaalsus, kuid nad on sildistatud erinevalt.

seosed (relationships)

tähendust omavad ühendused sisu erinevate osade vahel

silt (label)

tekst või mõni muu, tekstilise alternatiiviga komponent, mis esitatakse kasutajale komponendi tuvastamiseks veebi sisus

Märkus 1: Silti näidatakse kõigile kasutajatele, kuid nimi võib olla varjatud ja vaid tugitehnoloogiate kaudu kättesaadav. Paljudel (kuid mitte kõigil) juhtudel langevad nimi ja silt kokku.

Märkus 2: Mõiste „silt“ ei piirdu ainult HTML-i elemendiga label.

sisestusviga (input error)

kasutaja sisestatud andmed, mida ei aktsepteerita

Märkus: See hõlmab:

  1. teavet, mida veebileht nõuab, kuid mida kasutaja ei ole sisestanud;

  2. teavet, mille kasutaja on esitanud, kuid mis ei vasta nõutud andmeformaadile või -väärtustele.

sisu (veebi) (content (Web content))

teave ja aistinguline kogemus, mis edastatakse kasutajale kasutajaagendi vahendusel, k.a sisu struktuuri, esitust ja interaktsioone määratlev kood või märgendikeel

struktuur (structure)
  1. viis, kuidas veebilehe osad on üksteise suhtes organiseeritud; ning

  2. viis, kuidas kogumik veebilehti on organiseeritud.

suhteline heledus (relative luminance)

värviruumi mis tahes punkti suhteline eredus, mis kõige tumedama musta puhul on 0 ja kõige heledama valge puhul 1

Märkus 1: sRGB värviruumi puhul on värvi suhteline heledus määratletud järgmiselt: L = 0,2126 R + 0,7152 * G + 0,0722 * B, kus R, G ja B on määratletud järgmiselt:

  • kui RsRGB <= 0,03928, siis R = RsRGB/12,92, muul juhul R = ((RsRGB+0,055)/1,055) ^ 2,4

  • kui GsRGB <= 0,03928, siis G = GsRGB/12,92, muul juhul G = ((GsRGB+0,055)/1,055) ^ 2,4

  • kui BsRGB <= 0,03928, siis B = BsRGB/12,92, muul juhul B = ((BsRGB+0,055)/1,055) ^ 2,4

ja RsRGB, GsRGB, ja BsRGB on määratletud järgmiselt:

  • RsRGB = R8bit/255

  • GsRGB = G8bit/255

  • BsRGB = B8bit/255

Märk „^“ on astendamisoperaator. (Valem on võetud allikatest [sRGB] ja [IEC-4WD]).

Märkus 2: Peaaegu kõik tänapäeval veebi sisu vaatamiseks kasutatavad süsteemid on sRGB kodeeringus. Kui pole teada, et sisu töötlemisel ja kuvamisel kasutatakse mõnd teist värviruumi, peaksid autorid hindamisel kasutama sRGB värviruumi. Muude värviruumide kasutamise kohta vaata Kuidas mõista edukriteeriumi 1.4.3.

Märkus 3: Kui pärast väljastamist toimub virvtoonimine, kasutatakse allika värvusväärtust. Värvide puhul, mis on virvtoonitud algallikas, tuleks kasutada virvtoonitud värvide keskmisi väärtusi (keskmine R, keskmine G ja keskmine B).

Märkus 4: Olemas on vahendid, mis teevad kontrasti ja välgatuste testimisega seotud arvutused automaatselt.

Märkus 5: Olemas on ingliskeelne MathML-versioon suhtelise heleduse määratlusest, vaata MathML version of the relative luminance definition.

suur (tekst) (large scale [text])

vähemalt 18- või 14-punktiline rasvasus või fondisuurus, millele vastab ekvivalentne suurus hiina, jaapani ja korea kirjafontide puhul

Märkus 1: Tavapärasest erinevate tähevormide tuvastamist raskendavate peente joonte või ebatavaliste tunnuste ja eriomadustega kirjafondid, mida on raskem lugeda, eriti madalama kontrastsuse korral.

Märkus 2: Kirjafont on suurus, milles sisu edasi antakse. See ei hõlma kasutajapoolset kirjafondi muutmist.

Märkus 3: Kasutajale nähtava tähemärgi tegelik suurus sõltub nii autori poolt paika pandud suurusest kui ka kasutaja kuvari või kasutajaagendi seadetest. Paljude tavapäraste põhitekstifontide puhul vastavad 14 ja 18 punkti ligikaudu 1,2 ja 1,5 em-i või 120% või 150%-lise põhiteksti (body text) vaikimisi suurusele (eeldusel, et põhitekstifondi vaikesuurus on 100%), kuid autorid peaksid seda konkreetsete kirjafontide puhul üle kontrollima. Kui kirjafont on määratletud suhtelistes ühikutes, arvutab tegelikkuses näidatava punktisuuruse kasutajaagent. Selle edukriteeriumi hindamisel tuleks punktisuurus saada kasutajaagendilt või arvutada kirjafondi mõõtude alusel samal viisil, nagu seda teeb kasutajaagent. Sobivate seadete valiku peaksid tegema halva nägemisega kasutajad.

Märkus 4: Kasutades teksti ilma kirjafondi suurust täpsustamata, on mõistlik oletada, et kirja suuruseks on väikseim kirjafont, mida levinud veebisirvijates määratlemata suurusega teksti esitamiseks kasutatakse. Kui 1. taseme pealkiri edastatakse levinud veebisirvijates 14-punktilise rasvase kirjana, oleks mõistlik eeldada, et tegu on suure tekstiga. Suhtelise skaleerimise saab vaikesuurustest tuletada samal viisil.

Märkus 5: Roman-tüüpi ladina tähestiku 18- ja 14-punktiline kirjafont on valitud suure kirjafondi miinimumsuuruse (14 punkti) ja suurema standardse fondisuuruse (18 punkti) alusel. Teiste kirjafontide, nt hiina, jaapani ja korea keele puhul oleksid „ekvivalentsed“ suurused neis keeltes kasutatav kõige väiksem suure kirja suurus ja suuruselt järgmine standardne suure kirja suurus.

sünkroniseeritud meediumid (synchronized media)

heli või video, mis teabe edastamiseks on sünkroniseeritud teise formaadiga ja/või ajas muutuvate interaktiivsete komponentidega, v.a juhul, kui meedium on alternatiivmeedium tekstile ja on selgelt vastavalt märgistatud

žargoon (jargon)

mõnes erilises valdkonnas tegutsevate inimeste eripärane keelekasutus

Näide: Sõna StickyKeys on tugitehnoloogiate/ühilduvuse valdkonna žargoon.

tarkvaraliselt kindlaks tehtav lingikontekst (programmatically determined link context)

täiendav teave, mida saab tarkvaraliselt kindlaks teha lingi ja lingi teksti seoste põhjal ja esitada kasutajatele eri viisidel

Näide: HTML-i ingliskeelse lingi tarkvaraliselt kindlaks tehtav teave sisaldab teksti, mis on selle lingiga samas lõigus, loetelus või tabeli lahtris või mis on nimetatud lingiga seotud tabelilahtri päislahtris.

Märkus: Kuna ekraanilugejad tõlgendavad kirjavahemärke, võivad need ka parajasti loetava lause põhjal tuletada konteksti, kui fookus on selles lauses oleval lingil.

tarkvaraliselt kindlaks tehtud (programmatically determined)

tarkvaraliselt kindlaks tehtud autori poolt sellisel viisil esitatud andmete alusel, mis võimaldab eri kasutajaagentidel, s.h tugitehnoloogiatel seda teavet leida ja kasutajatele eri modaalsuses esitada

Näide 1: Kindlaks tehtud märgendikeeles nende elementide ja atribuutide alusel, millele tavapäraselt kättesaadaval tugitehnoloogial on otsene juurdepääs.

Näide 2: Kindlaks tehtud mitte-märgendikeele tehnoloogiaspetsiifilistest andmestruktuuridest ning avatud tugitehnoloogiale juurdepääsetavuse API-liidese kaudu, mida tavapäraselt kättesaadavad tugitehnoloogiad toetavad.

tarkvaraliselt seadistatav (programmatically set)

tarkvaraliselt seadistatud meetodite abil, mida toetavad kasutajaagendid, sealhulgas tugitehnoloogiad

tehnoloogia (veebisisu-) (technology [Web content])

mehhanism, mille abil kodeeritakse kasutajaagentidele instruktsioone renderdamiseks/teisendamiseks, ettemängimiseks või täitmiseks

Märkus 1: Suunistes viitavad nii „veebitehnoloogia“ kui ka „tehnoloogia“ (eraldi kasutatuna) veebisisu tehnoloogiatele.

Märkus 2: Veebisisu tehnoloogiad võivad hõlmata märgendikeeli, andmeformaate või programmeerimiskeeli, mida autorid võivad kasutada eraldi või kombineerituna selleks, et luua lõppkasutajakogemusi, mis ulatuvad staatilistest veebilehtedest kuni sünkroniseeritud meediaesituste ja dünaamiliste veebirakendusteni.

Näide: Tavalisemad näited veebisisu tehnoloogiatest on HTML, CSS, SVG, PNG, PDF, Flash ja JavaScript.

tekst (text)

tähemärkide järjestus, mida saab tarkvaraliselt kindlaks teha seal, kus see järjestus väljendab midagi loomulikus keeles

tekstiline alternatiiv (text alternative)

Tekst, mis on tarkvaraliselt seostatud mittetekstilise sisuga või millele viidatakse tekstis, mis on tarkvaraliselt seostatud mittetekstilise sisuga. Tarkvaraliselt seostatud tekst on tekst, mille asukohta saab mittetekstilisest sisust tarkvaraliselt kindlaks teha.

Näide: Graafiku kujutist kirjeldatakse tekstis graafikule järgnevas lõigus. Lühike tekstiline alternatiiv graafikule annab teada, et järgneb kirjeldus.

Märkus: Lisateavet saab ingliskeelsest dokumendist „Selgitusi tekstiliste alternatiivide kohta“ (Understanding Text Alternatives).

tekstiplokid (blocks of text)

rohkem kui üks lause teksti

tiitrid (captions)

sünkroniseeritud visuaalne ja/või tekstiline alternatiiv nii kõnelisele kui ka mittekõnelisele heliteabele, mis on vajalik meediasisu mõistmiseks

Märkus 1: Tiitrid sarnanevad ainult dialoogi kajastavatele subtiitritele, kuid need edastavad lisaks dialoogi sisule ka vasteid mitte-dialoogivormis teabele, mis on vajalik programmi sisu mõistmiseks, k.a heliefektid, muusika, naer, kõneleja tuvastamine ja asukoht.

Märkus 2: Pildist lahus tiitrid on vasted, mida mõningate mängijatega saab sisse ja välja lülitada.

Märkus 3: Pilti sissepõletatud tiitrid on tiitrid, mida ei saa välja lülitada, s.t nad on osa videopildist. Näiteks kui tiitrid on pildivormingus tekst, mis on visuaalse vastena videosse sisse põletatud.

Märkus 4: Tiitrid ei tohiks videos esitatavat olulist teavet varjata ega selle jälgimist takistada.

Märkus 5: Mõnes riigis nimetatakse tiitreid subtiitriteks.

Märkus 6: Helikirjeldused võivad, kuid ei pea sisaldama tiitreid, sest kirjeldavad teavet, mis on visuaalselt juba esitatud.

tugitehnoloogia (assistive technology)

riist- või tarkvara, mis toimib kasutajaagendina või koos laialt levinud kasutajaagendiga, et tagada puuete või erivajadustega kasutajate vajadustele vastav funktsionaalsus, mis ületab laialt levinud kasutajaagentide pakutava funktsionaalsuse

Märkus 1: Tugitehnoloogia pakutav funktsionaalsus hõlmab alternatiivseid esitusi (nt sünteesitud kõne või suurendatud sisu), alternatiivseid sisestusmeetodeid (nt hääl), täiendavaid navigeerimis- või orienteerumismehhanisme ning sisu muundamist (nt tabelite juurdepääsetavamaks tegemine).

Märkus 2: Sageli vahetavad tugitehnoloogiad andmeid ja sõnumeid laialt levinud kasutajaagentidega rakendusliideseid (API-liideseid) kasutades ja monitoorides.

Märkus 3: Vahetegemine laialt levinud kasutajaagentide ja tugitehnoloogiate vahel ei ole absoluutne. Mitmed laialt levinud kasutajaagendid pakuvad mõningaid vahendeid puuetega isikute abistamiseks. Peamine vahe seisneb selles, et laialt levinud kasutajaagendid on suunatud suurtele ja eriilmelistele tarbijaskondadele, mis harilikult hõlmavad nii puuetega kui puueteta inimesi. Tugitehnoloogiate sihtrühmaks on kitsalt määratletud hulk konkreetsete puuetega kasutajaid. Tugitehnoloogia pakutav tugi on sihtrühma vajadusi arvestades konkreetsem ja sobivam. Laialt levinud kasutajaagent võib tugitehnoloogiatele olulist funktsionaalset abi pakkuda, nt nagu veebi sisu väljaotsimine programmi objektidelt või märgendite sõelumine tuvastatavateks kimpudeks (identifiable bundles).

Näide: Dokumendi kontekstis olulised tugitehnoloogiad on muuhulgas järgmised:

  • ekraanisuurendusklaasid ja muud visuaalse lugemise toed, mida kasutavad visuaalse-, taju- ja tavakirjas teksti lugemise probleemidega inimesed teksti kirjafondi, suuruse, reavahe, värvi või kõnega sünkroniseerituse jne muutmiseks, et parandada esitatud teksti ja kujutiste visuaalset loetavust;

  • ekraanilugejad, mida kasutavad pimedad tekstilise teabe lugemiseks kõnesüntesaatori või punktkirja abil;

  • kõnesüntesaatori tarkvara, mida kognitiivsete, keele ja õppimisega seotud puuete või vaegustega inimesed kasutavad teksti masinkõneks muutmisel;

  • kõnetuvastustarkvara, mida võivad kasutada füüsiliste puuetega inimesed;

  • eriklaviatuurid, mida kasutavad teatud füüsiliste puuetega isikud klaviatuuri asendamiseks (sealhulgas eriklaviatuurid, mis kasutavad peaga juhitavat hiirt, lihtsaid lüliteid, kahepoolse toimega puhumistoru ja muid spetsiaalsed sisestusvahendeid);

  • alternatiivsed osutusvahendid, mida kasutavad teatud füüsiliste puuetega isikud hiire osutamis- ja klikkimisfunktsiooni asendamiseks.

täidab edukriteeriumi (satisfies a success criterion)

lehele edukriteeriumi kohaldamisel ei ole hinnagu vastuseks „vale“

täiendav sisu (supplemental content)

lisasisu, mis illustreerib või selgitab peamist sisu

Näide 1: Heliversioon veebilehest.

Näide 2: Keerulise prosessi illustratsioon.

Näide 3: Lõik, mis võtab kokku uurimuse peamised tulemused ja soovitused.

täiskuvaga ekraaniaknas (on a full-screen window)

levinuima suurusega laua- või sülearvuti kuvaril, kui kuvaruum on maksimeeritud

Märkus: Kuna inimesed kasutavad oma arvutit reeglina mitu aastat, tuleks selle hindamisel viimaste laua- või sülearvuti ekraaniresolutsioonide asemel silmas pidada laua- või sülearvuti mitme viimase aasta ekraaniresolutsioone.

vastavus (nõuetele) (conformance)

teatud standardi, suunise või spetsifikatsiooni kõikide nõuete täitmine

veebileht (Web page)

manustamata ressurss, mis on saadud üheainsa URI põhjal HTTP-d kasutades, lisaks mis tahes muud ressursid, mida kasutatakse renderdamisel või mida kavatsetakse koos sellega kasutajaagendi abil renderdada

Märkus 1: Kuigi mis tahes „muid ressursse“ võib renderdada koos esmase ressursiga, ei tarvitse neid renderdada üheaegselt (simultaanselt).

Märkus 2: Suunistele vastavuse tagamiseks peab ressurss olema nõuetele vastavuse raames „manustamata“, et seda veebilehena käsitletaks.

Näide 1: Veebiressurss, mis sisaldab kõiki manustatud pilte/kujutisi ja meediumeid.

Näide 2: Veebipõhine meiliprogramm, mis on ehitatud tehnikaid Asynchronous JavaScript ja XML (AJAX) kasutades. Programm asub tervenisti aadressil http://example.com/mail, kuid sisaldab sisendkasti (sissetulnud elektronkirjade postkast), kontaktide vaadet ning kalendrit. Kättesaadavad on lingid või nupud, mis tagavad sisendkasti, kontaktide või kalendri kuvamise, kuid mis ei muuda lehe kui terviku URI-t.

Näide 3: Kohandatav veebivärav, kus kasutajad saavad kuvatavat sisu valida erinevate sisumoodulite hulgast.

Näide 4: Sisestades veebisirvijasse aadressi „http://shopping.example.com/“, sisenete filmilikku interaktiivsesse ostukeskkonda, kus saab visuaalselt poes ringi liikuda ja ümbritsevatelt riiulitelt tooteid enda ees olevasse visuaalsesse ostukärusse lohistada. Tootel klikkimine käivitab tooteesitluse, toote kõrvale ilmub tootekirjeldus. See võib toimuda üheleheküljelisel veebisaidil või ainult veebisaidi ühel lehel.

veebilehtede kogum (set of Web pages)

veebilehtede kogum (veebilehistu), millel on ühine otstarve ning mis on loodud ühe autori, rühma või organisatsiooni poolt

Märkus: Erinevate keelte versioone loetakse erinevateks veebilehtede kogumiteks.

video (video)

liikuvate või järjestatud piltide või kujutiste tehnoloogia

Märkus: Video võib koosneda animeeritud või fotokujutistest või mõlemast.

viipekeel (sign language)

keel, milles antakse tähendust edasi käte ja käsivarte liigutuste, näoilmete või kehaasendite kombinatsioonidega

viipekeelne tõlge (sign language interpretation)

tõlge mingist keelest, tavaliselt kõneldavast keelest, viipekeelde

Märkus: Tõelised viipekeeled on iseseisvad keeled, mis ei ole samas riigis või piirkonnas kõneldava(te) keel(t)e sugulaskeeled.

vilkumine (blinking)

kahe visuaalse oleku vahel edasi-tagasi lülitumine viisil, mille eesmärk on tähelepanu tõmmata

Märkus: Vaata ka välgatus. On võimalik, et objekt on piisavalt suur ja vilgub piisavalt eredalt ja õige sagedusega selleks, et seda saaks liigitada ka välgatuseks.

visuaalselt kohandatud (visually customized)

seadistada saab kirjafonti, -suurust, -värvi ja -tausta

välgatus (flash)

kaks suhtelise heleduse vastasuunalist muutust, mis võivad mõnel inimesel esile kutsuda haigushooge, kui heleduse muutus on piisavalt suur ja õiges sagedusvahemikus

Märkus 1: Vaata üldise välgatuse ja punase välgatuse piirmäärad, et saada teavet selle kohta, mis liiki välgatused ei ole lubatud.

Märkus 2: Vaata ka vilkumine.

vältimatult oluline (essential)

selle eemaldamine muudaks otsustavalt sisu kohta käivat teavet või sisu funktsionaalsust ning teavet ja funktsionaalsust ei saaks saavutada muul nõuetele vastaval viisil

õige lugemisjärjestus (correct reading sequence)

sõnade ja lõikude esitusjärjestus, mis ei muuda sisu tähendust

ühesugune suhteline järjestus (same relative order)

ühesugune asend teiste elementide suhtes

Märkus: Elemente peetakse ühesuguses suhtelises järjestuses olevateks ka siis, kui algsesse järjestusse teisi elemente lisatakse või neid sealt eemaldatakse. Näiteks võib laiendatud navigeerimismenüü lisada täiendavaid detaile või menüü lugemisjärjestusse võidakse lisada sekundaarne navigeerimine.

üldise välgatuse ja punase välgatuse piirmäärad (general flash and red flash thresholds)

välgatus või kiirelt muutuv pildijada ei ületa piirmäära (st sisu läbib testi), kui kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:

  1. ühes sekundis ei esine rohkem kui kolm üldist välgatust ja/või rohkem kui kolm punast välgatust; või

  2. samaaegsete välgatuste kombineeritud ala ei hõlma kokku rohkem kui 0,006 steradiaani ekraani mis tahes 10-kraadise nurgaga nägemisulatusest (s.o 25% ükskõik millisest 10-kraadise nurgaga nägemisulatusest ekraanil) tavapärasel vaatamiskaugusel,

kus:

  • üldise välgatuse all mõistetakse kaht vastassuunalist, suhtelise heleduse maksimumist 10% või rohkem moodustavat muutust suhtelises heleduses, kus tumedama kujutise suhteline heledus jääb alla 0,80; ja kus „kaks vastassuunalist muutust“ on kasv, millele järgneb kahanemine, või kahanemine, millele järgneb kasv; ning

  • punase välgatuse all mõistetakse mis tahes kaht vastassuunalist üleminekut, milles sisaldub küllastunud punane värvitoon.

Erand: Piirmäära ei ületa välgatused, mis moodustavad korrapärase tasakaalustatud mustri, nt nagu valge müra või vahelduv maleruudumuster, mille „ruutude“ küljed on väiksemad kui 0,1 kraadi (tavapärase vaatamiskauguse nägemisväljast).

Märkus 1: Tavapärase tarkvara või veebi sisu puhul võimaldab 10-kraadise nurgaga nägemisulatust standardsetele ekraanisuurustele ning vaatamiskaugustele (nt 15-17 tollise ekraani puhul 56-66 cm kauguselt) hästi kalkuleerida 341 x 256 pikslise ristkülikulise ala kasutamine ekraanikuva mis tahes piirkonnas 1024 x 768 pikslise ekraaniresolutsiooni korral. (Suurema resolutsiooniga kuvarid näitavad sama sisurenderdust väiksemate ja turvalisemate piltidena, seetõttu kasutatakse piirmäära määratlemiseks madalamaid resolutsioone.)

Märkus 2: Üleminek on suhtelise heleduse (või punase välgatuse suhtelise heleduse/värvuse) muutus suhtelise heleduse (või punase välgatuse suhtelise heleduse/värvuse) graafiku üksteisega külgnevate piikide ja languste vahel ajas mõõdetuna. Välgatus sisaldab kaht vastassuunalist üleminekut.

Märkus 3: Kasutusel oleva määratluse „küllastunud punast sisaldavate vastassuunaliste üleminekute paar” all mõistetakse olukorda, kus iga ülemineku ühes olekus või mõlemas olekus R/(R+G+B) >= 0,8 ning (R-G-B) x 320 väärtuse muutus on > 20 ((R-G-B) x 320 negatiivsed väärtused on seadistatud nulli) mõlema ülemineku puhul. R, G, B väärtused on vahemikus 0-1 vastavalt mõiste „suhteline heledus“ määratlusele. [HARDING-BINNIE]

Märkus 4: Olemas on vahendid, mis koostavad video kuvahõive analüüsi. Selle olukorra hindamiseks pole vahendeid vaja juhul, kui välgatusi esineb vähem kui või kuni kolm korda sekundis. Sisu vastab nõuetele automaatselt. (Vaata märkused 1 ja 2 eespool).

Lisa B: Tänusõnad

See osa on informatiivne.

Dokumenti on osaliselt rahastatud riigieelarvest: Ameerika Ühendriikide haridusministeeriumist, Riiklikust Puuete ja Rehabilitatsiooni Uuringute Instituudist (National Institute on Disability and Rehabilitation Research - NIDRR) lepinguga nr ED05CO0039. Dokumendi sisu ei pruugi kajastada Ameerika Ühendriikide haridusministeeriumi vaateid või seisukohti, samuti ei tähenda kaubamärkide, toodete või organisatsioonide nimetamine, et Ameerika Ühendriikide valitsus neid toetaks.

Täiendavat teavet veebi sisu juurdepääsetavussuuniste töögrupi (WCAG WG) tegevuse kohta leiate töögrupi kodulehelt.

WCAG töögrupi aktiivsed liikmed dokumendi avaldamise ajal

  • Bruce Bailey (U.S. Access Board)

  • Frederick Boland (NIST)

  • Ben Caldwell (Trace R&D Center, University of Wisconsin)

  • Sofia Celic (W3C kutsutud ekspert)

  • Michael Cooper (W3C)

  • Roberto Ellero (International Webmasters Association / HTML Writers Guild)

  • Bengt Farre (Rigab)

  • Loretta Guarino Reid (Google)

  • Katie Haritos-Shea

  • Andrew Kirkpatrick (Adobe)

  • Drew LaHart (IBM)

  • Alex Li (SAP AG)

  • David MacDonald (E-Ramp Inc.)

  • Roberto Scano (International Webmasters Association / HTML Writers Guild)

  • Cynthia Shelly (Microsoft)

  • Andi Snow-Weaver (IBM)

  • Christophe Strobbe (DocArch, K.U.Leuven)

  • Gregg Vanderheiden (Trace R&D Center, University of Wisconsin)

WCAG töögrupi varasemad liikmed ja teised WCAG 2.0 kaastöölised

Shadi Abou-Zahra, Jim Allan, Jenae Andershonis, Avi Arditti, Aries Arditi, Mike Barta, Sandy Bartell, Kynn Bartlett, Marco Bertoni, Harvey Bingham, Chris Blouch, Paul Bohman, Patrice Bourlon, Judy Brewer, Andy Brown, Dick Brown, Doyle Burnett, Raven Calais, Tomas Caspers, Roberto Castaldo, Sambhavi Chandrashekar, Mike Cherim, Jonathan Chetwynd, Wendy Chisholm, Alan Chuter, David M Clark, Joe Clark, James Coltham, James Craig, Tom Croucher, Nir Dagan, Daniel Dardailler, Geoff Deering, Pete DeVasto, Don Evans, Neal Ewers, Steve Faulkner, Lainey Feingold, Alan J. Flavell, Nikolaos Floratos, Kentarou Fukuda, Miguel Garcia, P.J. Gardner, Greg Gay, Becky Gibson, Al Gilman, Kerstin Goldsmith, Michael Grade, Jon Gunderson, Emmanuelle Gutiérrez y Restrepo, Brian Hardy, Eric Hansen, Sean Hayes, Shawn Henry, Hans Hillen, Donovan Hipke, Bjoern Hoehrmann, Chris Hofstader, Yvette Hoitink, Carlos Iglesias, Ian Jacobs, Phill Jenkins, Jyotsna Kaki, Leonard R. Kasday, Kazuhito Kidachi, Ken Kipness, Marja-Riitta Koivunen, Preety Kumar, Gez Lemon, Chuck Letourneau, Scott Luebking, Tim Lacy, Jim Ley, William Loughborough, Greg Lowney, Luca Mascaro, Liam McGee, Jens Meiert, Niqui Merret, Alessandro Miele, Mathew J Mirabella, Charles McCathieNevile , Matt May, Marti McCuller, Sorcha Moore, Charles F. Munat, Robert Neff, Bruno von Niman, Tim Noonan, Sebastiano Nutarelli, Graham Oliver, Sean B. Palmer, Sailesh Panchang, Nigel Peck, Anne Pemberton, David Poehlman, Adam Victor Reed, Chris Ridpath, Lee Roberts, Gregory J. Rosmaita, Matthew Ross, Sharron Rush, Gian Sampson-Wild, Joel Sanda, Gordon Schantz, Lisa Seeman, John Slatin, Becky Smith, Jared Smith, Neil Soiffer, Jeanne Spellman, Mike Squillace, Michael Stenitzer, Jim Thatcher, Terry Thompson, Justin Thorp, Makoto Ueki, Eric Velleman, Dena Wainwright, Paul Walsch, Takayuki Watanabe, Jason White.

Lisa C: Viited

See osa on informatiivne.

CAPTCHA
The CAPTCHA Project, Carnegie Mellon University. Projekt on kättesaadav veebiaadressil http://www.captcha.net.
HARDING-BINNIE
Harding G. F. A. and Binnie, C.D., Independent Analysis of the ITC Photosensitive Epilepsy Calibration Test Tape. 2002.
IEC-4WD
IEC/4WD 61966-2-1: Colour Measurement and Management in Multimedia Systems and Equipment - Part 2.1: Default Colour Space - sRGB. May 5,1998.
sRGB
A Standard Default Color Space for the Internet - sRGB,“ M. Stokes, M. Anderson, S. Chandrasekar, R. Motta, eds., Version 1.10, November 5, 1996. Töö koopia on kättesaadav veebiaadressil http://www.w3.org/Graphics/Color/sRGB.html.
UNESCO
International Standard Classification of Education, 1997. Standardi koopia on kättesaadav veebiaadressil http://www.unesco.org/education/information/nfsunesco/doc/isced_1997.htm.
WCAG10
Web Content Accessibility Guidelines 1.0, G. Vanderheiden, W. Chisholm, I. Jacobs, Editors, W3C Recommendation, 5 May 1999, http://www.w3.org/TR/1999/WAI-WEBCONTENT-19990505/. WCAG 1.0 viimane versioon on kättesaadav veebiaadressil http://www.w3.org/TR/WAI-WEBCONTENT/.